DDR SDRAM: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (robot muutis: ar:ذاكرة دي.دي.آر اس.دي.رام |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
2. rida:
[[Pilt:Generic DDR Memory (Xytram).jpg|thumb|Lauaarvuti DDR1-266]]
[[Pilt:DDR1.JPG|thumb|DDR1-400]]
'''DDR SDRAM''' (''Double data rate synchronous dynamic random access memory''
Võttes võrdluseks ''single data rate'' ([[SDRAM#SDR_SDRAM|SDR]]) SDRAM-i, teeb DDR SDRAM kasutajaliides võimalikuks kiiremini andmeid saata tänu nende ajastamisele ning [[kella signaal]]ide rangemale kontrollile. Et saada kätte õiget ajastust, peavad rakendused tihti kasutama skeeme nagu näiteks [[faasi keskne silmus]] ja ise-kalibreerimine.▼
Liides kasutab topelt pumpamist (''double pumping''
▲'''''Double data rate synchronous dynamic random access memory'' (DDR SDRAM)''' on arvuti põhimälu [[mikroskeem]].
▲Võttes võrdluseks ''single data rate'' ([[SDRAM#SDR_SDRAM|SDR]]) SDRAM-i, teeb DDR SDRAM kasutajaliides võimalikuks kiiremini andmeid saata tänu nende ajastamisele ning [[kella signaal]]ide rangemale kontrollile. Et saada kätte õiget ajastust peavad rakendused tihti kasutama skeeme nagu näiteks [[faasi keskne silmus]] ja ise-kalibreerimine.
„Double data rate“ viitab sellele
▲Liides kasutab topelt pumpamist (''double pumping'')(saadab andmeid kella signaali tõusval ja langeval serval), et võimaldada aeglasemat [[taktsagedus]]t. Üheks taktsageduse all hoidmise eeliseks on ohutusnõudete vähenemine [[mälu]] ja [[kontroller]]i vahel.
▲„Double data rate“ viitab sellele , et DDR saavutab teatud sagedusel peaaegu kahekordse ülekandekiiruse samal ajal, kui SDR vajab selleks ''topelt pumpamist''.
Kui saatmine toimub 64 [[bitt]]i ajaühikus (antud juhul on selleks pool takti), siis DDR SDRAM annab andmeedastuskiiruseks (mälu [[siin]]i taktsagedus) ×2 (kahekordsel määral) ×64 (saadetud bittide arv) / 8 (bittide arv baidis). Seega, siini sagedusel 100 [[MHz]], annab DDR SDRAM maksimaalseks edastuskiiruseks 1600 MB/s.
13. rida ⟶ 14. rida:
Alates aastast 1996 kuni 2000. aasta juunini arendas JEDEC välja DDR (''Double Data Rate'') SDRAM [[spetsifikatsioon]]i (JESD79). JEDEC seadis DDR SDRAM andmete mahule [[standard]]id, lahutades selle kaheks osaks. Esimene spetsifikatsioon on mälu kiipidele ja teine mälu [[moodul]]itele. DDR SDRAM-i (DDR1 SDRAM) vahetavad välja uuemad mälud nagu DDR2 SDRAM ja DDR3 SDRAM.
DDR1 mälu maksimaalne andmete edastamise kiirus on 3200 MB sekundis. See on oluliselt kiirem kui vanem standard SDRAM, kuid on aeglasem kui [[DDR2 SDRAM|DDR2]] ja [[DDR3 SDRAM|DDR3]]. Kiireim mälu on 2009. aastal PC3-12800 DDR3-SDRAM, mille andmeedastuskiiruseks on 12 800 MB sekundis.<ref>[http://www.ehow.com/about_5481237_ddr-ram.html Maksimaalne kiirus] 11. detsember 2010.</ref>
==Spetsifikatsioon==
51. rida ⟶ 52. rida:
DDR SDRAM-id, mis on mõeldud laua[[arvuti]]tele, tuntud ka kui DIMM-id, omavad 184 ühendust (erinevalt SDRAM-i 168 ja DDR2 SDRAM-i 240 ühendusele) ja neid on võimalik eristada SDRAM DIMM-st täkete arvu järgi (DDR SDRAM omab ühte, SDRAM kahte). DDR SDRAM [[sülearvuti]]tele, SO-DIMM, omab 200 ühendust, mis on sama palju kui DDR2 SO-DIMM-il. Nendel kahel variandil on väga sarnased täkked ja nende sisestamisel peab olem hoolas, kui pole kindel, kumma variandiga tegu. DDR SDRAM-id töötavad pingel 2,5 V, erinevalt SDRAM-ist (3,3 V). See võib märgatavalt vähendada elektri tarbimist. Kiibid ja moodulid DDR-400 ja PC-3200 standardiga kasutavad nominaalset pinget 2,6 V.
Paljud uued kiibistikud kasutavad kaksik-kanali konfiguratsiooni, mis kahe- või neljakordistab efektiivset ülekandekiirust.▼
▲Paljud uued kiibistikud kasutavad kaksik-kanali konfiguratsiooni, mis kahe- või neljakordistab efektiivset ülekandekiirust.
===Kiibi omadused===
64. rida ⟶ 65. rida:
Kirjalikul kujul 64M×4, kus 64M tähendab paigutatud ühikuid (64 miljonit), ×4 (hääldatakse "4") – bittide arv kiipide kohta, mis on võrdne bittide arvuga ühiku kohta. Need sisaldavad ×4, ×8 ja ×16 DDR kiipe. Kiibid ×4 võimaldavad kasutada arenenud veaparanduse [[funktsioon]]e, nagu Chipkill, mälu puhastamine ja [[Intel]] SDDC, samas ×8 ja ×16 kiibid on mõnevõrra kallimad.
===Moodulid ja nende suutlikus===
77. rida:
Non–ECC ja ECC on arvukas oma kiipide poolest. Kiipe saab hõivata ühelt (''single sided'') või mõlemalt poolelt (''dual sided''). Maksimaalne kiipide arv DDR mooduli kohta on ECC-l 36 (9×4) ja non-ECC-l 32 (8×4).
==Moodulite omadused ja seosed==
111. rida ⟶ 110. rida:
Võrdluseks on toodud siin erinevate [[server]]ite 1 GB mälud. Esiteks peab olema kindlasti ettevaatlik ostes 1 GB mälumoodulit, sest kõik variandid on müüa märkideta, on ta ×4 või ×8, üksik või topelt järguga.
On üldine arvamus, et mooduli järkude arv on võrdne külgedega. Nagu eespool andmed näitavad, siis see ei ole tõsi.
145. rida:
==Ühilduvus==
DDR1 mälud ei ole asendatavad SDRAM, DDR2 SDRAM, DDR3 SDRAM-iga. Iga [[emaplaat]] nõuab oma õiget SDRAM'i. Need andmed saab kätte emaplaadi juhendist. [[RAM]] peaks oma pessa minema sujuvalt ja mitte tugevalt pressides. DDR1, DDR2 ja DDR3 mäludel on erinev ühenduvus, st. [[kontakt]]id on erinevate kohtade peal.<ref>[http://www.ehow.com/about_5481237_ddr-ram.html Ühilduvus] 10. detsember 2010.</ref>
==Viited==
{{Viited}}
[[Kategooria:Riistvara]]
[[af:DDR SDRAM]]
| |||