Redaktsioon: 24. mai 2011, kell 16:48 redigeeri Ahsoous (arutelu \| kaastöö) 69 670 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. juuli 2011, kell 16:36 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 973 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Mihkel Martna.jpg\|pisi\|Mihkel Martna]] '''Mihkel Martna''' ([[17. september]] [[1860]] [[Veltsa vald]], [[Paimpere]] – [[23. mai]] [[1934]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased\|eesti]] poliitik ja ajakirjanik. == Elulugu == Martna sündis [[Läänemaa]]l ning õppis kohalikus külakoolis. Seejärel tegi ta talutöid, kuni läks [[1880. aastad\|1880. aastatel]] Tallinna maalriks õppima. Ta tegutses sellel alal suhteliselt pikalt ning tutvus euroopa töölisliikumise ning [[sotsiaaldemokraatia]], samuti [[marksism]]iga. Et ta oli üks esimesi eestlasi, kes neid ideid laiemalt levitama hakkas, on Martnat nimetatud ka "Eesti sotsiaaldemokraatia isaks". 7. rida ⟶ 10. rida: Martna levitas sotsialistlikke ideid algul Talinnas, 1880. aastate lõpus elas ka [[Tartu]]s ning püüdis sealseid üliõpilasi mõjutada. Hiljem läks ta [[Peeter Speek\|Peeter Speegi]] ja teiste Tartu sotsiaaldemokraatidega tülli ning kolis tagasi Tallinna. Martna osales [[1905. aasta revolutsioon]]is ning viibis seetõttu aastatel [[1906]]-–[[1917]] poliitilises paguluses (põhiliselt [[Šveits]]is, [[Saksamaa]]l, [[Soome]]s). [[1918]]. aasta alguses otsustas Martna hakata kindlalt toetama Eesti riiklikku iseseisvust, olles varem tutvunud iseseisva Soome eluga. Peagi rajas ta oma mõttekaaslastega [[Eesti Sotsiaaldemokraatiline Töölistepartei\|Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei]] ning sai hiljem selle pahempoolse tiiva juhiks. 13. rida ⟶ 16. rida: Martna kuulus ka Eesti välisdelegatsiooni. Ta moodustas koos [[Jaan Tõnisson]]i ja [[Karl Menning]]uga välisdelegatsiooni juhatuse ja oli Eesti Vabariigi esimene esindaja [[Saksamaa]]l ([[1919]]). Martna oli ka [[Eestimaa Maanõukogu\|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu]], [[Asutav Kogu\|Asutava Kogu]] ja ~~I-V~~I–V Riigikogu liige. 1929–1934 oli Martna [[Riigikogu]] abiesimees. Martnal on suuri teeneid Eesti Vabariigi poliitilise elu kujundamisel, ta oli ka ESTPi juhtiv teoreetik. 1919. aastal saavutas ta [[Eesti]] omariiklusele tunnustuse [[Sotsialistlik Töölisinternatsionaal\|Sotsialistlikult Töölisinternatsionaalilt]]. == Teosed == 33. rida ⟶ 36. rida: * [[Tiit Rosenberg]], "1905. aasta mässumehi ja ajaloouurijaid Läänemaalt: Mihkel Martna, [[Mihkel Aitsam]] ja [[Aleksander Looring]]" – [[Läänemaa Muuseum]]i toimetised = ''Proceedings of the Läänemaa Museum'', [[Haapsalu]] [[2006]], nr 10, lk 109–123 * [[Olaf Kuuli]], "Mihkel Martna: Eesti vasakpoolse sotsiaaldemokraatia teerajaja = ''Mihkel Martna: Wegbereiter der Sozialdemokratie in Estland''", [[Mihkel Martna Fond]], Tallinn [[2007]], 28 lk == Välislingid == * [http://foto.err.ee/cat-817/cat-965/oid-34894/?&offset=6 Ajalehe Teataja toimetuse liikmed] ERR Fotopank {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Martna, Mihkel}} [[Kategooria:Eesti ~~poliitikud~~ajakirjanikud]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1860]] [[Kategooria:Surnud 1934]]

Mihkel Martna: erinevus redaktsioonide vahel