Veoalajaam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Elektrisõidukeid ei toideta üldisest elektrivõrgust eelkõige seetõttu, et neile on vajalik teistsugune [[pinge]]. Madalamat pinget (550–750 V) kasutatakse reeglina linnatranspordis, kõrgemat (näiteks 3 kV, 15 kV) raudteel. Veoalajaamad võivad varustada sõidukeid nii [[alalisvool]]uga (sel juhul on alajaamas lisaks [[transformaator]]ile ja muudele seadistele ka [[alaldi]]) kui ka [[vahelduvvool]]uga. Alalisvoolu tarbivad esmajoones trammid ja trollid, raudteel on tavalisem vahelduvvool.
Üks veoalajaam võib elektriga varustada nii tramme kui ka trolle, samuti võib veoalajaam toita ka muid elektrisüsteeme. Vähegi suuremal transpordisüsteemil on veoalajaamu mitu. See võimaldab jagada kontaktvõrgu üksteisest sõltumatuteks lõikudeks ja tagada toite ühe alajaama rikke korral. Ka vähendab mitme alajaama kasutamine nende kaugust toidetavatest liinilõikudest ja ühtlasi ühe veoalajaama poolt toidetava liinilõigu pikkust. See oluline, kuna kontaktvõrgus on suhteliselt madala pinge tõttu suur voolutugevus. Liiga pikkade liinilõikude korral tekiks kontaktvõrgus suur
==Veoalajaamad Eestis==
| |||