Kanada kuusk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viited kokku, lisaviidete vajadus |
viited lisatud |
||
60. rida:
Põhiteisendi puud kasvavad tavaliselt 20–25 (35) m kõrguseks, alberta kuusk võib kasvada kuni 50 m kõrguseks.<ref name="dendro" />
Puude eluiga on tavaliselt kuni 200 aastat<ref name="fed2" />, kuid nad võivad elada ka üle 600 aasta vanuseks<ref name="conifers" />. Vanimad puud kasvavad karmides ilmastiku- ja pinnaseoludes [[polaarjoon]]e lähedal.<ref name="fed1" />
[[Tüvi|Tüve]] läbimõõt on karmi kliimaga põhjapiirkondades 15–42, paremates kasvukohtades 60–90 cm. Täiskasvanud puude tüve koor on üsna õhuke (tavaliselt vähem kui 8 cm), kestendav või sile ning helehallikaspruun.<ref name="fed2" />
[[Juur]]estik on tavaliselt maapinnalähedane ning ulatub keskmiselt 90–120 cm sügavusele. Sügavamas mullas võib [[peajuur]] või ankurdavad [[külgjuur]]ed ulatuda ka 3 m sügavusele, sellisel juhul on kanada kuusk küllaltki tormikindel.<ref name="fed2"/>
83. rida:
== Levila ja ökoloogia ==
[[Pilt:On the way into Denali National Park.jpg|pisi|Kanada kuused Denali rahvuspargis]]▼
Kanada kuuse levila ulatub Põhja-Ameerika põhjaosas Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini. Isoleeritud populatsioon kasvab [[Black Hills]]'i mägedes [[Lõuna-Dakota]]s ja [[Wyoming]]is, kus puud kasvavad suurematel kõrgustel või jahedamates [[kanjon]]ipõhjades.<ref name="fed2" />
Põhjas [[Mackenzie]] [[delta]]s ulatub kanada kuuse levila [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämereni]] laiusel 69°. Tema levila ulatub [[Põhja-Ameerika]]s kaugemale põhja kui ühelgi teisel puuliigil. Tema levila põhjapiir langeb enam-vähem kokku juuli +10 °C [[isoterm]]iga. Levila lõunapiir langeb [[Suur järvistu|Suure järvistu]] kandis enam-vähem kokku juuli +18 °C isotermiga, aga [[preeriaprovints]]ides (Põhja-Ameerika idaosas) jääb sellest isotermist põhja poole.
Levila põhjaosas kasvavad laialdased kanada kuuse metsad peamiselt jõgede madalikel, lammidel, [[terrass (geoloogia)|terrassidel]] ning soojematel lõunasuunalistel mäenõlvadel. Briti Columbias ja Albertas on kanada kuused levinud peamiselt 760–1520 m kõrgusel mägedes.<ref name="fed1" /> Levila idaosas esineb kanada kuuske rohkem segametsade koosseisus.<ref name="fed2" />
Kanada kuuskede levilas toimuvad
=== Kliima ===
▲[[Pilt:On the way into Denali National Park.jpg|pisi|Kanada kuused Denali rahvuspargis]]
[[Pilt:Tamarack-Lodgepole.jpg|pisi|Kanada kuused koos ameerika lehistega]]▼
Kuna kanada kuusk kasvab väga suurel maa-alal, siis varieerub [[kliima]] samuti suures ulatuses. Levila põhjapiiril on miinimumtemperatuurid langenud kuni –54 °C ja lõunapiiril on maksimumtemperatuurid tõusnud kuni +43 °C. Kasvupiirkondade keskmine [[sademete hulk]] on vahemikus 1270 mm ([[Nova Scotia]] ja [[Newfoundland]]) kuni 250 mm ([[Loodealad]], [[Yukon]], osa Alaskast). [[Vegetatsiooniperiood]] kestab 180 päevast USA [[Maine]]'i osariigis kuni 20 päevani Põhja-Kanadas. Keskmine vegetatsiooniperioodi pikkus on 60 päeva.<ref name="fed1"/> Puu talub talvel külma kuni –40...–46 °C.<ref name="hardiness" />
101. rida ⟶ 100. rida:
Kanada kuusk kasvab väga erinevatel [[muld]]adel, mis on moodustunud [[liustikusete|liustiku-]], [[järvesete|järve-]], [[meresete|mere-]] ja [[jõesete]]test. Setted on tekkinud [[eelkambrium]]ist kuni [[kainosoikum]]ini. [[Lähtekivim (mullateadus)|Lähtekivimitest]] on esindatud [[graniit]], [[gneiss]], [[settekivim]]id, [[kildad]] ja [[konglomeraat (geoloogia)|konglomeraat]]. Puud kasvad nii [[happeline keskkond|happelistel]] kui [[aluseline keskkond|aluselistel]] muldadel, mille [[pH]] on vahemikus 4,0–8,2. Mullad on peamiselt [[leetumine|leetunud]]. Kanada kuusk ei talu kasvukohas seisvat vett.<ref name="fed1" />
[[Alusmets]]as domineerivad mitmesugused [[lehtsammal|lehtsamblad]] ja mõnikord [[turbasammal]]. Levila põhjaosas moodustavad samblad ja selle all olev muld kokku 25–46 cm paksuse kihi.
=== Kaasliigid ===
▲[[Pilt:Tamarack-Lodgepole.jpg|pisi|left|Kanada kuused koos ameerika lehistega]]
Kanada kuusk moodustab puhtpuistuid või domineerib [[segamets]]ades peamiselt koos järgmiste puuliikidega: [[must kuusk]] (''Picea mariana''), [[paberikask]] (''Betula papyrifera''), [[ameerika haab]] (''Populus tremuloides''), [[punane kuusk]] (''Picea rubens''), [[palsamnulg]] (''Abies balsamea''), [[vaigumänd]] (''Pinus resinosa''), [[valge mänd]] (''Pinus strobus''), [[palsampappel]] (''Populus balsamifera''), [[ameerika lehis]] (''Larix laricina''), [[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii''), [[mäginulg]] (''Abies lasiocarpa''), [[keerdmänd]] (''Pinus contorta'') jt.<ref name="fed1" />
114. rida ⟶ 113. rida:
[[Pilt:Picea Conica.jpg|pisi|Kultivar 'Conica']]
[[Pilt:Black Hills Spruce bonsai forest planting, July 13, 2008.jpg|pisi|Kanada kuused bonsaina]]
Kanada kuuske kasvatatakse
On aretatud ka [[kultivar]]e, millest kõige populaarsem on 'Conica' (aeglase kasvuga vorm, 50-aastane puu on kuni 3 m kõrge). Aastas kasvavad nad 2–10 cm.
Kanada kuuse [[puit]] on pehme, väikese vastupidavusega, helekollane ja vaigurikas. Seda kasutatakse ehitusmaterjalina, tisleritöödes, [[paberitööstus]]es [[tselluloos]]i saamiseks, [[muusikainstrument]]ide puitosade valmistamiseks, [[jõulupuu]]na jms.<ref name="fed2" />
145. rida ⟶ 144. rida:
| align="center"| 6,8% / 11,3%
|-
|colspan="2" |<small>õhukuiv puit – niiskusesisaldus 12%, ahjukuiv puit – niiskusesisaldus 0%.</small>
|}
Kanada kuusk on Kanada [[Manitoba]] provintsi ja USA [[Lõuna-Dakota]] osariigi tunnuspuu.<ref name="conifers" />
== Kasvatamine Eestis ==
166. rida ⟶ 165. rida:
<ref name="WoodC4">{{netiviide | URL = http://www.fpl.fs.fed.us/documnts/fplgtr/fplgtr190/chapter_04.pdf| Pealkiri = "Wood Handbook, Chapter 04: Moisture Relations and Physical Properties of Wood"| Autor = Samuel V. Glass, Samuel L. Zelinka| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.fpl.fs.fed.us| Aeg = 2010| Koht = | Väljaandja = Forest Products Laboratory| Kasutatud = 11.10.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="WoodC5">{{netiviide | URL = http://www.fpl.fs.fed.us/documnts/fplgtr/fplgtr190/chapter_05.pdf| Pealkiri = "Wood Handbook, Chapter 05: Mechanical Properties of Wood"| Autor = David E. Kretschmann| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.fpl.fs.fed.us| Aeg = 2010| Koht = | Väljaandja = Forest Products Laboratory| Kasutatud = 11.10.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="trainor">{{netiviide | URL = http://www.forestguild.org/publications/forest_wisdom/Wisdom16.pdf| Pealkiri = "Meeting Alaska’s Fire Science and Climate Information Needs for Forest Managers"| Autor = Sarah Trainor| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = Forest Wisdom| Aeg = 2010| Koht = Santa Fe, NM| Väljaandja = Forestry Guild| Kasutatud = 17.06.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="conica">{{netiviide | URL = http://staff.aub.edu.lb/~weblhort/Plants/Conifers/Conifers_Trees/Picea_glauca.htm| Pealkiri = "''Picea glauca ‘albertiana conica’''"| Väljaanne = staff.aub.edu.lb| Kasutatud = 17.06.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="bonsai">{{netiviide | URL = http://www.chinesebonsaigarden.com/dwarf-alberta-spruce-bonsai-tree/| Pealkiri = "Dwarf Alberta Spruce Bonsai Tree"| Väljaanne = www.chinesebonsaigarden.com| Kasutatud = 17.06.2011| Keel = inglise}}</ref>
}}
171. rida ⟶ 173. rida:
== Välislingid ==
{{commons|Picea glauca}}
*[http://www.
[[Kategooria:Männilised]]
| |||