'''Stratosfäär''' on [[atmosfäärikiht]] [[tropopaus]]ist kõrgemal. Ta paikneb kõrgusel 13–45<ref name="aeroclub">[http://aeroclub.com.ua/?module=articles&c=Book&b=1&a=2 Атмосфера - условное деление на слои]</ref> (10–50<ref name="physic.ut">[http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/metklim/ehitus.pdf Atmosfääri ehitus]</ref>) km.
Stratosfääri alaosas (kuni 20 km) on [[õhutemperatuur]] konstantne, ülaosas (kuni 40 km) tõuseb kuni [[stratopaus]]i alapiirini vahemikus −56,5 kuni 0,8 °С. Sellega seoses puudub stratosfääris [[Konvektsioon (meteoroloogia)|konvektsioon]], aga esineb [[Inversioon (klimatoloogia)|inversioon]]. Stratosfääri kohal paikneb [[stratopaus]] – üleminekukiht, mis ulatub kõrguseni 55 km. Stratopausis õhutemperatuur kõrgusest ei olene ning ta on stratosfääri ja [[mesosfäär]]i piiriks.
Stratosfäär sisaldab umbes 90% atmosfääri [[osoon]]ist (kõrgusvahemikus 15–20 kuni 55–60 km), mis on peamine stratosfääri soojusrežiimi kujundaja ja mis määrab elu ülemise piiri [[biosfäär]]is. Kõrgusega kasvab osooni kontsentratsioon ja sellega kaasneb õhutemperatuuri kasv. Stratosfääri õhu soojenemise põhjuseks on [[ultraviolettkiirgus]]e (kiirguse lainepikkuste vahemikus 180–200 nm) neeldumine osooni molekulides.
Kõrgusel 20–30 km on osooni kontsentratsioon maksimaalne (umbes 10 ppmv võrreldes 0,04 ppmv troposfääris<ref name="physic.ut"/>) ja seal paikneb nn [[osoonikiht]]. Osooni jaotust mõjutavad oluliselt meteoroloogilised tingimused ja [[geograafiline laius]].
Enamik osoonist tekib ja laguneb [[troopika]]s stratosfääri ülemises osas, aga dissotsieerub stratosfääri alumises osas ja suurematel laiuskraadidel, kui ta tekib.<ref name="physic.ut"/> Osooni lagundajad on vabad radikaalid, [[lämmastikmonooksiid]] (NO) ja halogeeniühendid (sealhulgas [[freoon]]id)
[[Veeaur]] stratosfääris peaaegu puudub, selle kontsentratsioon on väga väike.
