Šansoon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P teisaldas lehekülje Šanšoon pealkirja Šansoon alla
PResümee puudub
1. rida:
'''ŠanšoonŠansoon''' ([[prantsuse keel|pr]] ''chanson'' 'laul' ← [[ladina keel|ld]] ''cantio'') on üldiselt igasugune tekstikeskne prantsuse laul, tavaliselt [[polüfoonia|polüfooniline]] ja [[ilmalik muusika|ilmalik]].
 
Varaseimad šanšoonidšansoonid olid eepilised luuletused, mida esitasid lihtsal [[monofoonia|monofoonilisel]] meloodial [[žonglöör]]id. Need kirjeldasid tavaliselt mineviku kangelaste kuulsaid tegusid. Kõige tuntum neist on "[[Rolandi laul]]". Väga väheste sellise varaste šanšoonidešansoonide muusika on säilinud.
 
Tüüpiliselt tähistab šanšoonšansoon [[keskaeg|keskajast]] või [[renessanssmuusika|renessansist]] pärit polüfoonilist prantsuse laulu. Mõiste "šanšoonšansoon" hõlmas selliseid kindla vormiga žanre nagu näiteks [[ballaad (muusika)|ballaad]], [[rondoo]], [[virelai]]. Varasemad šanšoonidšansoonid oli kahe-, kolme- või neljahäälsed. Mõnikord saatis lauljaid muusikainstrument.
 
Esimene tähtsam šanšooniloojašansoonilooja oli [[Guillaume de Machaut]] 14. sajandil, kes lõi kolmehäälseid kindla vormiga laule. [[Guillaume Dufay]] ja [[Gilles Binchois]] olid järgmise põlvkonna tähtsamad šanšooniloojadšansooniloojad. 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse tähtsamad heliloojad selles žanris olid [[Johannes Ockeghem]] ja [[Josquin des Prez]], kes enam ei püsinud rangete vorminõuete piirides, vaid hakkasid sarnaselt kaasaegsetele [[motett]]idele šanšoonidesšansoonides kasutama [[imitatsioon (muusika)|imitatsiooni]]. 16. sajandi keskpaiga heliloojad, muu hulgas [[Orlandus Lassus]], said šanšoonidešansoonide kirjutamisel mõjutusi itaalia [[madrigal]]ist.
 
Paljud varased instrumentaalteosed olid šanšoonidešansoonide kaunistustega variatsioonid, nii tekkis uus žanr [[kantsoon]], mis oli [[sonaat|sonaadi]] eelkäija.
 
Esimene šanšoonešansoone sisaldav trükitud noodikogumik oli "Harmonice Musices Odhecaton", mille andis välja [[Ottaviano Petrucci]] [[Veneetsia]]s 1501. aastal. Selles oli 96 erinevate heliloojate šanšoonišansooni.
 
==ŠanšoonŠansoon tänapäeval==
Tänapäeva Prantsusmaal mõeldakse šanšoonišansooni all tavaliselt muusikat lauljatelt nagu [[Jacques Brel]], [[Georges Brassens]], [[Édith Piaf]], [[Charles Aznavour]], [[Léo Ferré]] ja [[Serge Gainsbourg]]. ŠanšooniŠansooni on võimalik ülejäänud prantsuse "popmuusikast" eristada selle järgi, et see järgib muusikas [[prantsuse keel]]e rütmi, mitte [[inglise keel]]e oma.
 
==Kirjandus==