Auguste Comte: erinevus redaktsioonide vahel

'''Isidore Auguste Marie François Xavier Comte''' ([[19. jaanuar]] [[1798]] – [[5. september]] [[1857]]) oli prantsuse [[filosoof]], sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi[[positivism]]i õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks teaduslikuks filosoofiks.

Ta on suuresti mõjutatud [[Henri de Saint-SimoniSimon]]i poolt. Comte arendas välja positiivse filosoofia ning püüdis sellega paremaks muuta Prantsuse Revolutsiooni ajal tekkinud sotsiaalseid pingeid. Tema poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19. sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid suuri mõtlejaid nagu [[Karl Marx]] ja [[John Stuart Mill]].

Tema versioon sotsioloogiast ja tema arusaamad sotsiaalsest evolutsioonist, mis ehkki nüüdseks on aegunud, avaldasid mõju sotsiaal-teoreetikutele ja antropoloogidele nagu [[Harriet Martineau]] ja [[Herbert Spencer]]. Kaasaegne akadeemiline sotsioloogia on ametlikult asutatud 1890. aastal [[Émile Durkheim]]'i poolt. Põhiline rõhk asetati praktilistele ja objektiivsetele sotsiaalsetele uuringutele. Comte püüdis tutvustada sidusat "inimkonna religiooni". See oli küll suures osas edutu, kuid mõjukas mitmete erinevate Ilmaliku Humanistide organisatsioonide tekkele 19. sajandil. Auguste Comte määratles mõiste "[[altruism]]".

Comte'il arenesid tihedad sõprussidemed John Stuart Mill'iga. Alates 1844. aastast oli Comte'l suhe naisterahvaga Clotilde de Vaux. Pärast tema surma 1846. aastal sai see armastus tema jaoks kvaasi-religioosse tähenduse. Comte tegi tihedat koostööd Mill'iga (kes tegeles oma süsteemi välja arendamisega) ning nad töötasid koos välja uue "inimkonna religiooni". Comte pooldaja John Kells Ingram külastas teda 1855 Pariisis.

Ta on avaldanud neli köidet ''Système de politique positive'' (1851-18541851–1854). Tema lõplik töö oli esimene köide "La Synthèse Subjektiivne"("Subjektiivne süntees"), mis ilmus aastal 1856

Comte kirjeldas esimesena epistemoloogilist positivismi vaatenurka töös "The Course In Positive Philosophy", mis oli 1830-18421830–1842 aastatel avaldatud tekstide sari. Nendele tekstidele järgnes töö 1848.aastal "The General View of Positivism" (avaldatud inglise keeles 1865. aastal). Esimesed kolm kursuse köidet käsitlesid peamiselt juba olemasolevaid reaalteadusi (matemaatika, astronoomia, füüsika, keemia, bioloogia). Kusjuures kahe viimase kohta rõhutas ta seoseid sotsiaalteadustega. Comte'i võib pidada esimeseks filosoofiks teaduse kaasaegses tähenduses. Comte oli ka esimene, kes eristas selgelt omavahel tavafilosoofia ning teadusliku filosoofia. Tema jaoks oli tingimata oluline mõista enne reaalteadusi kui hakata hindama keerukat ja kompleksset inimühiskonda. Tema vaatenurgast aitab see määratleda üksikasjalikult sotsioloogiliste meetodite empiirilised eesmärgid.

Idee erilisest teadusest - mitte humanitaarteadusttesthumanitaarteadustest ega metafüüsikast - oli 19. sajandil silmapaistev ja mitte unikaalne vaid Comte'le. Hiljuti on avastatud, et mõiste "sotsioloogia" - termin, mida omistati Comte'ile - oli juba kasutusele võetud aastal 1780, kuigi erineva tähendusega. Seda terminit kasutas prantsuse esseist Emmanuel Joseph Sieyès (1748-1836). Sotsioloogia terminile uue tähenduse omandamist peetakse ikkagi unikaalseks. Comte pidas sotsioloogiat viimaseks ja suurimaks kõikide teaduste hulgas kokku. Tema meelest hõlmab see kõiki teisi teadusi ning integreerib ja seob need ühtseks tervikuks.

Tema teooriate rõhuasetus oli kvantitatiivsetel matemaatilistel alustel ning neid peetakse ka tänapäeval väga tähtsateks. See on alustalaks kaasaegsele positivismile, kaasaegsele kvantitatiivsele statistilisele analüüsile ning ka ärinduse otsustusprotsessidele. Tema kirjeldus tsüklilisest suhtest teooria ja praktika vahel on avaldanud mõju moodsatele ärisüsteemidele nagu Total Quality Management ja Continuos Quality Improvement. Vaatamata kvantitatiisekvantitatiivse analüüsi propageerimisele nägi Comte piiranguid selle võimalustes seletada mitmeid sotsiaalseid nähtusi.

Kolme staadiumi arengut peetakse ka suuresti M. O. Sanduk'i filosoofiliste saavutuste ja tema filosoofilise mõtlemise tulemuseks. Toimusid tohutud saavutused teoreetilise füüsika vallas. Eelmise sajandi esimesel kolmel aastakümnel aitas selle arengule kaasa Gaston Bachelard. Uus teaduslik filsoofiafilosoofia sai tekkida ka tänu kvantmehhaanika arengule.

==''' Tööd''' ==

==''' Sekundaarsed tööd''' ==

* Henri Gouhier, La vie d'Auguste Comte, Gallimard, 1931 ;

* Laurent Fedi, Le monde clos contre l’univers infini : Auguste Comte et les enjeux humains de l’astronomie, LesLa BellesMazarine, Lettresn°13, juin 2000, rééditionpp. 200512–15 ;

* Laurent Fedi, L’organicisme de Comte, in Auguste Comte aujourd’hui,et M.la Bourdeautechnique, J.-F.Revue Braunstein,d’histoire A.des Petit (dir),sciences Kimé53/2, 20031999, pp. 111–132265–293 ;

* Angèle Kremer-Marietti, Le positivisme,concept Collde science positive."Que sais-je?"Ses tenants et ses aboutissants dans les structures anthropologiques du positivisme, PUFMéridiens Klincksieck, 19821983 ;

* Angèle Kremer-Marietti, LeAuguste conceptComte deet la science positive.politique, Sesin tenantsAuguste etComte, sesPlan aboutissantsdes danstravaux lesscientifiques structuresnécessaires anthropologiquespour duréorganiserla société, positivismeL'Harmattan, 2001;

* Angèle Kremer-Marietti, Le positivismekaléidoscope épistémologique d'Auguste Comte. Sentiments Images Signes, L'Harmattan, 2006 2007;

Angèle Kremer-Marietti,* Auguste Comte, etPositive l'histoirePhilosophy générale, inof Auguste Comte, SommairePart appréciationI de(1855), l'ensembletranslated duby passéHarriet moderneMartineau, L'HarmattanKessinger Publishing, 2006Paperback, 2003 ;