Sotsiaalpsühholoogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida:
II maailmasõja ajal hakati uurima [[veenmine|veenmist]] ja [[propaganda|propagandat]], selleks et aidata USA sõjaväge. Peale sõda jaotus uurijate tähelepanu paljude ühiskondlike probleemide vahel, sealhulgas soolised küsimused ja rassilised eelarvamused. Kuuekümnendatel suurenes huvi uute teemade vastu, näiteks [[kognitiivne dissonants]] (tunnetuslik ebakõla), [[kõrvalseisja sekkumine]] ja [[agressiivsus]]. 1970ndatel sattus sotsiaalpsühholoogia Ameerikas siiski kriisi. Toimusid tulised vaidlused selle üle, kas laborieksperimendid on ikka eetilised, kas hoiakud ennustavad tegelikku käitumist ja millisel määral mõjutab teadustulemusi kultuurikontekst (vt [[Kenneth Gergen|Gergen]], 1973).<ref>Gergen, K. J. (1973). Social psychology as history. ''Journal of Personality and Social Psychology'','' 26'', 309-320.</ref> Samuti esitasid radikaalse situatsioonilise lähenemise pooldajad sel ajal küsimuse, kas psühholoogias on üldse mõtet rääkida eneseidentiteedist ja isiksusest.
Sotsiaalpsühholoogia saavutas teoreetilise ja metoodilise küpsuse 1980ndatel ja 1990ndatel aastatel. Praegu reguleerivad uurimistööd põhjalikud [[eetikakoodeks|eetika standardid]] ning traditsiooniliste lähenemiste kõrvale on tulnud rohkem [[pluralism (poliitika)|pluralismi]] ja mitmekultuurilisust tunnustavaid vaateid. Praegused uurijad huvituvad paljudest nähtustest, kuid siiski kõige enam on viimastel aastatel kasvanud [[atributsioon|atributsiooni]] ehk omistuse, [[sotsiaalne kognitsioon|sotsiaalse kognitsiooni]]
==Tuntumad eksperimendid==
| |||