Karen Horney: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
toim |
||
1. rida:
'''Karen Horney''' (sündinud [[16. september|16. septembril]] [[1885]] - surnud [[4. detsember|4. detsembril]] [[1952]]; neiupõlvenimega Danielsen) oli Saksa-Ameerika [[Psühhoanalüüs|psühhoanalüütik]].
'''Karen Horney'''▼
Horney teooriad seadsid kahtluse alla [[Psühhoanalüüs|Sigmund Freud]]i vaated, eriti teooriad seksuaalsuse, orientatsiooniinstinkti ning selle geneetilise psühholoogia kohta. Teda on klassifitseeritud [[uusfreudism|uusfreudistiks]].
==Lapsepõlv==
Horney sündis
Ülikoolis õppides kohtas ta Oskar Horneyt, kellega abiellus 1909. aastal. Järgneval aastal sünnitas ta tütre, Brigitte, kes oli esimene nende kolmest tütrest. Selleks ajaks olid Karenil eesmärgid paigas ning ta oli innustatud psühhoanalüüsi õppimisest. Tema ema suri 1911. aastal.
▲Horney sündis Saksamaalm Hamburgi lähedal, 1885ndal aastal. Tema neiupõlve nimeks oli Karen Danielsen. Tema isa, Berndt Wackels Danielsen töötas laevakaptenina. Ema, Clotilde (keda teatakse kui "Sonni") oli väga erinev, ta oli väga linnalähedane. Horneyl oli vanem vend (Berndt), kellest ta hoolis väga. Samuti oli tal 4 vanemat isapoolset õde/venda eelmisest abielust.
1920ndal aastal, Horney võttis vastu tüükoha Psühhoanalüütilises institutsioonis Berliinis, kus ta andis mitmeid aastaid õpilastele loenguid. Ta õpetas samal ajal ka The New School`is New Yorgis. Karl Abraham, Sigmund freudi korrespondent, pidas Karen Horney`t väga andekaks analüütikuks ning psühhoanalüüsi õpetajaks. 1923ndal aastal muutus Oskar Horney firma maksejõuetuks ning peagi peale seda arenes Oskaril välja ajukelmepõletik. Oskar oli pidevalt kibestunud, morn ja vaidlushimuline. 1923ndal suri Kareni vend kopsuarteri infektsiooni. Need mõlemad sündmused mõjutasid Kareni vaimset tervist. Ta langes depressiooni ning ta ujus puhkuse ajal merele ning mõtles enesetapu sooritamisele, kuid ei teinud seda. 1926ndal aastal, Karen ja tema kolm tütart kolisid Oskari majja. Neli aastat hiljem nad immigreerusid Ameerikasse, Brooklyni. Just seal sai Karen sõpradeks akadeemikute Erich Fromm`i ja Harry Stack
Tema esimeseks karjääriks Ameerikas sai Psühhoanalüüsi Instituudi direktori kohta Chicagos. Elades Brooklynis, Horney arendas eelnevaid teadmisi ja teooriaid neuroosi ja isiksuse kohta, mis põhinesid psühhoteriaapia alal töötades saadud kogemustele. 1937ndal aastal avaldas raamatu "The Neurotic Personality of Our Time", millel kujunes väga lai lugejaskond. 1941seks aastaks, Horney oli dekaan Ameerika psühhoanalüütilises Instituudis. See oli instituut, mis treenis neid, kes olid huvitatud Horney enda
▲'''Haridus ja noorus'''
▲1904ndal aastal Kareni ema lahkus tema isa juurest (kuigi nad kuangi ei lahutanud), võttes kaasa ka lapsed. 1906ndal aastal astus Karen sisse meditsiinikooli, kuigi see oli tema vanemate soovide vastu. Freiburgi ülikool oli esimene institutsioon Saksamaal, kes võttis vastu naisõpilase meditsiini õppima. Nende aastate jooksul, mil ta õppis ülikoolis, kohtas ta Oskar Horney`t, kellega ta abiellus 1909ndal aastal. Järgneval aastal sünnitas ta tütre, Brigitte, kes oli esimene nende kolmest tütrest. Selleks ajaks olid Karenil eesmärgid paigas ning ta oli innustatud psühhoanalüüsi õppimisest. Tema ema suri 1911ndal aastal.
▲'''Karjäär ja töö'''
▲1920ndal aastal, Horney võttis vastu tüükoha Psühhoanalüütilises institutsioonis Berliinis, kus ta andis mitmeid aastaid õpilastele loenguid. Ta õpetas samal ajal ka The New School`is New Yorgis. Karl Abraham, Sigmund freudi korrespondent, pidas Karen Horney`t väga andekaks analüütikuks ning psühhoanalüüsi õpetajaks. 1923ndal aastal muutus Oskar Horney firma maksejõuetuks ning peagi peale seda arenes Oskaril välja ajukelmepõletik. Oskar oli pidevalt kibestunud, morn ja vaidlushimuline. 1923ndal suri Kareni vend kopsuarteri infektsiooni. Need mõlemad sündmused mõjutasid Kareni vaimset tervist. Ta langes depressiooni ning ta ujus puhkuse ajal merele ning mõtles enesetapu sooritamisele, kuid ei teinud seda. 1926ndal aastal, Karen ja tema kolm tütart kolisid Oskari majja. Neli aastat hiljem nad immigreerusid Ameerikasse, Brooklyni. Just seal sai Karen sõpradeks akadeemikute Erich Fromm`i ja Harry Stack Sullivan`iga.
▲Tema esimeseks karjääriks Ameerikas sai Psühhoanalüüsi Instituudi direktori kohta Chicagos. Elades Brooklynis, Horney arendas eelnevaid teadmisi ja teooriaid neuroosi ja isiksuse kohta, mis põhinesid psühhoteriaapia alal töötades saadud kogemustele. 1937ndal aastal avaldas raamatu "The Neurotic Personality of Our Time", millel kujunes väga lai lugejaskond. 1941seks aastaks, Horney oli dekaan Ameerika psühhoanalüütilises Instituudis. See oli instituut, mis treenis neid, kes olid huvitatud Horney enda oranisatsioonist (The Association for the Advancement of Psychoanalysis.
Eriline huvi Freudi teooriate vastu viis ta enda töökohast loobumiseni ning varsti peale seda hakkas ta õpetama NEw Yorgis Meditsiini kolledzis. Ta rajas ajakirja, mille nimeks sai American Journal of Psychoanalysis. Ta õpetas selles kolledzis ning jätkas praktiseerimist psühhiaatrina kuni surmani (1952).
Horney vaatas neuroosi teise pilguga võrreldes teisi psühhoanalüütikuid. See pani teda koostama detailset teooriat neuroosi kohta, mis põhines tema patsientidele. Ta uskus, et neuroos on pidev protsess. See oli vastupidine teiste arvamusele, kes uskusid, et neuroos on rohkem nagu vaimne seisund, negatiivne meele talitlushäire, mis on vastuseks välisele stiimulile (nt. raske kaotus, lahutus või negatiivne kogemus lapsepõlves või teismeeas). Tema uskus, et need eeldused on vähetähtsad, v.a. mõjud lapsepõlves. Ta pigem arvas, et väga oluline on lastele suunatud lastevanemate ükskõiksus, uskudes seda, et lapse sündmuste taju, mis on vastupidina lapsevanemate tegelikele kavatsustele, on võti, et mõista inimese neuroosi. Lapsevanem võib jätta hooletusse lubaduste täitmise, mis võib võib olla kahjulikuks lapse vaimsele tervisele. ▼
▲'''Neuroosi teooria'''
▲Horney vaatas neuroosi teise pilguga võrreldes teisi psühhoanalüütikuid. See pani teda koostama detailset teooriat neuroosi kohta, mis põhines tema patsientidele. Ta uskus, et neuroos on pidev protsess. See oli vastupidine teiste arvamusele, kes uskusid, et neuroos on rohkem nagu vaimne seisund, negatiivne meele talitlushäire, mis on vastuseks välisele stiimulile (nt. raske kaotus, lahutus või negatiivne kogemus lapsepõlves või teismeeas). Tema uskus, et need eeldused on vähetähtsad, v.a. mõjud lapsepõlves. Ta pigem arvas, et väga oluline on lastele suunatud lastevanemate ükskõiksus, uskudes seda, et lapse sündmuste taju, mis on vastupidina lapsevanemate tegelikele kavatsustele, on võti, et mõista inimese neuroosi. Lapsevanem võib jätta hooletusse lubaduste täitmise, mis võib võib olla kahjulikuks lapse vaimsele tervisele.
Eelnevast kogemusest töötades psühhiaatrina, pani Horney kirja kümme neurootiku vajadust. Need kümme põhinevad asjadele, mille kohta ta arvas, et kõik inimesed peavad saavutama enda elus. Ta korrastas neid vajadusimingil määral, uskudes, et need sobivad nuroosiga inimestele. Neurootiline inimene suudab teoreetiliselt näidata neid vajadusi, kuigi praktikas mitte kõiki. Need kümmet vajadust, klassifitseerib ta kui toimetulemise strateegiaid:
31. rida ⟶ 27. rida:
1. Kiindumuse ja heakskiidu vajadus; püües meeldida teistele
2. Partneri vajadus; keegi, keda nad saaksid armastada ning kes lahendab nende kõik probleemid
Liikudes inimesteste vastu
40. rida ⟶ 35. rida:
6. Vajadus isikliku imetluse järele; nii sisemised kui välimised omadused- et neid hinnataks
7. Vajadus isikliku saavutuse järele; kuigi enamus inimesi tunnevad, et peavad midagi saavutama, siis neurootilised inimesed on meeleheitel selle saavutamise suhtes
Liikudes inimestest eemale
48. rida ⟶ 42. rida:
10. Vajadus piirata elu tavasid kitsamale piirile; elada nii silmapaistmatult kui võimalik
Et seda edasi uurida, jaotas Horney
'''Nartsissism'''▼
Horney mõistis nartsissismi teisiti kui Freud, Kohut ja teised psühhoanalüütikutest teoreetikud. Nartsissistlik isiksus on kui kindlat tüüpi varajane keskkondlik tegutsemine, mis on kindlat tüüpi temperamendiga seotud. Tema jaoks, nartsissistlikud vajadused ja tendentsid ei ole omased inimloomusele. Nartsissism on erinev teistest Honrney suurtest kaitsvatest strateegiatest või lahendustest. Nartsissistlik enesehinnang ei ole tugev, sellepärast , et see põhineb tõelistele saavutustele.
==Uusfreudism==
Horney ja Alfred Adler rajasid uusfreudismi. Kuigi Horney nõustus Freudiga paljudes asjades, siis oli ka teemasid, millega ta ei saanud nõustuda ning oli väga kriitiline. Freudi [[peenisekadedus]]e kontseptsiooni kohta kritiseeris Horney tugevalt. Ta arvas, et Freud lihtsalt takerdus selle taha, et arvas, et naised on kadedad meeste peale, kuna meestel on rohkem võimu maailmas, tänu nende soole.
Esimese naispsühhiaatrina
▲Kuigi Honrey nõustus Freudiga paljudes asjades, siis oli ka teemasid, millega ta ei saanud nõustuda ning oli väga kriitiline. Freudi mõtet "penis envy" kohta kritiseeris Horney tugevalt. Ta arvas, et Freud lihtsalt takerdus selle taha, et arvas, et naised on kadedad meeste peale, kuna meestel on rohkem võimu maailmas, tänu nende soole. Horney leppis, sellega, et "peenise kadedus" võib esineda vahest neurootiliste naiste puhul, kuid väitis, et "emaka kadedus" ("womb envy") esineb ka samapalju meestel kui "peenise kadedus" naistel. Horney arvas, et mehed on kadedad naiste võime peale sünnitada lapsi. See tase, kuhuni mehed peavad pingutama, et võimsamad olla, on seotud faktiga, et nemad ei suuda kanda ja toita (imetada) lapsi. Horney oli hämmingus psühhiaatrite võimest suunata nii palju rõhku meeste suguorganitele. Horney tegi ümber ka Freudi Oedipali kompleksi seksuaalsetest elementidest, väites, et ühe vanema külge klammerdumine ning teise vanema poolse kadeduse tulemuseks on lapse ärevuse tekkimine, põhjustatud lapse-vanema vahelise suhte kõikumisest/ebastabiilsusest.
Horney uskus, et mõlematel, nii meestel kui naistel, on motiiv olla geniaalne ja produktiivne. Naised on vüimelised rahuldama seda vajadust jäädes rasedaks ja tuues ilmale lapse. Mehed rahuldavad seda vajadust läbi väliste teede. Horney tegi ettepaneku, et silmatorkavaid saavutusi tööl või muul alal, võib vaadata kui kompensatsiooni sellele, et neil puudub võime sünnitada. Horney arendas enda ideid nii kaugele, et ta avaldas ka esimese "eneseabi" raamatu (1946), pealkirjaga Are You Considering Psychoanalysis? Raamat kinnitad, et nende, nii meestel kui naistel, kellel on mingil määral neurootilised probleemid, võivad saada iseenda psühhiaatriteks. Ta pidealt tõi välja, et eneseteadlikkus, on osa sellest, kuidas saada paremaks, tugevamaks ning rikkamaks inimeseks.
▲'''Naiselik psühholoogia'''
▲Esimese naispsühhiaatrina, oli ta esimene, kes esitas oma töid seoses naiseliku psühhiaatriaga. Need 14 tööd, mida ta kirjutas 1992. aasta ja 1937. aasta vahel, mis ühendati üheks köiteks ning mille pealkirjaks sai "Feminine Psychology". Naisena, ta tundis, et tuues välja naise käitumise trende, on see hooletusse jäetud teema. Tema essees "The Problem of Feminine Masochism" Horney tundis, et ta tõestas, et kultuurid ja ühiskonnad julgustasid naisi olema sõltumatud meestest armastuse, prestiizi, tervise, hoolitsuse ja kaitse poolest. Ta tõi ka välja, et ühiskonda on tekkinud mehed, kellel on tahe olla meeldiv, üleküllastundu ning ülehinnatud teiste jaoks. Naisi peeti ilu ja võlu objektideks. Horney kohaselt, saavutasid naised väärtuse vaid läbi nende laste ja suurte perede. Ta puudutas seda teemat oma essees "The Distrust Between the Sexes", kus ta võrdles mehe ja naise suhet, lapse ja vanema suhtega. Horney uskus, et mõlematel, nii meestel kui naistel, on motiiv olla geniaalne ja produktiivne. Naised on vüimelised rahuldama seda vajadust jäädes rasedaks ja tuues ilmale lapse. Mehed rahuldavad seda vajadust läbi väliste teede. Horney tegi ettepaneku, et silmatorkavaid saavutusi tööl või muul alal, võib vaadata kui kompensatsiooni sellele, et neil puudub võime sünnitada. Horney arendas enda ideid nii kaugele, et ta avaldas ka esimese "eneseabi" raamatu (1946), pealkirjaga Are You Considering Psychoanalysis? Raamat kinnitad, et nende, nii meestel kui naistel, kellel on mingil määral neurootilised probleemid, võivad saada iseenda psühhiaatriteks. Ta pidealt tõi välja, et eneseteadlikkus, on osa sellest, kuidas saada paremaks, tugevamaks ning rikkamaks inimeseks.
▲'''Karen Horney Kliinik'''
Karen Horney saavutuste auks püstitiati New Yorgi linna, 6. mai, 1995 kliinik. Institutsiooni eesmärgiks on uurida ja treenida professionaalne meditsiini alal, täpsemalt psühhiaatria valdkonnas. Samuti on see ka ravikeskus.
▲'''Tema tööd'''
* Neurosis and Human Growth, Norton, New York, 1950.
* Are You Considering Psychoanalysis? Norton, 1946.
85. rida ⟶ 72. rida:
* The Unknown Karen Horney: Essays on Gender, Culture, and Psychoanalysis, ed. Bernard J. Paris, Yale University Press, New Haven, 2000.
* Final Lectures, ed. Douglas H. Ingram, Norton, 1991. — 128 p.
[[Kategooria:USA psühhoanalüütikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1885]]
[[Kategooria:Surnud 1952]]
| |||