Püha Katariina klooster: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Püha Katariina klooster''' oli Tallinnas [[1246]]. aastal [[Dominiiklaste ordu]] poolt [[Tallinna vanalinn|vanalinn]]a [[Tallinna all-linn|all-linn]]a lääneosas asutatud ja ehitatud dominiiklaste klooster,
▲'''Püha Katariina klooster''' oli Tallinnas [[1246]]. aastal [[Dominiiklaste ordu]] poolt [[Tallinna vanalinn|vanalinn]]a [[Tallinna all-linn|all-linn]]a lääneosas asutatud ja ehitatud dominiiklaste klooster, milles asus [[Püha Katariina kirikkirik]] ja kloostri abiruumid. Dominiiklaste kloostri tegevuse lõpetas [[1525]]. aastal alanud [[reformatsioon]], misjärel selle hooned jäid Tallinna kasutada. Kloostrikirik hävis aga lõplikult [[1531]]. aastal tulekahjus.
Tallinna dominiiklaste Püha Katariina kloostri ehitised koos [[Tallinna Peeter-Pauli kirik]]uga, on tunnistatud kinnismälestisteks<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=1245 Tallinna dominiiklaste Püha Katariina kloostri ehitised Peeter Pauli kirikuga, 1246. a.-20. saj.], "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995. a.määrus nr.19/2, (RTL 1996, 119/120, 628) Kuupäev: 19.07.1995; "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996</ref>
==Dominiiklased Tallinnas==
Dominiiklased saabusid Tallinna [[1229]]. aastal pärast seda, kui viimane eestlaste linnus [[Mõõgavendade ordu]] poolt vallutati. Arvatavasti samal ajal, kui dominiiklased rajasid Tallinna oma kloostri, rajati Tallinna ka kool. Kool oli jagatud nn. väliseks ja sisemiseks kooliks. Esimene oli mõeldud vaimulikele, teises anti aga haridust ilmikutele, sealhulgas said ladinakeelset haridust ka eest soost poisid. Nn. välise kooli olemasolust pärinevad esimesed andmed [[1319]]. aastast<ref name= ap>Äripäev - Tallinna dominiiklaste klooster[http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3799/new_eri_artiklid_379904]</ref>. Dominiiklased seadsid end algselt sisse [[Toompea]]l, kuid nende elupaik hävitati taanlaste ja Mõõgavendade ordu omavahelise konflikti käigus<ref name= Tarand>.Kristi Tarand, ''I'd Like to Show You My Town...'',Remall, Tallinn, 1998, lk 54.</ref>. UUs klooster asutati [[1246]]. aastal all-linna praeguse Vene tänava ja linnamüüri vahelisele maa-alale. Klooster koosnes Püha Katariina kirikust ja klausuurihoonetest, mis asetsesid nelinurkse siseõue ümber.
Dominiiklased seadsid endale eesmärgiks vahetu suhtlemise kogukonnaga. Mitmed mungad õppisid selgeks kohaliku keele, et selgitada rahvale usutõdesid. Kuna mungad oskasid rääkida eesti keelt, olid nad maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed<ref name=ap /><ref name=maiste/>. Peamine tulu tuli kloostrile kinnisvara intressidest, harvemini tegeleti ka toiduainete, koduloomade ja jalanõude müügiga. Olulised olid sidemed Tallinna [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonnaga]], kes tegid kloostrile ainelisi annetusi, mille eest mungad omakorda palevetasid vennaskonna liikmete eest.<ref name=ap />
[[1523]]. aastal võttis Tallinna raad omaks reformatsiooniliikumise ideed, mille tagajärjel all-linnas kaotlike missade pidamine. Järgneval aastal toimus linnas [[pildirüüste]], mille tagajärel murdsid rahvamassid kloostrisse ja sundisid mungad linnast lahkuma. Pärast seda jäid kloostri hooned linna kasutusse ja kloostri varemetesse asusid elama linna sandid ja vaesed<ref name= maiste>.Juhan Maiste, ''Eesti kunsti lugu'',Varrak, Tallinn, 2007, lk 88.</ref>. 18. sajandil tegutses vanas dormitooriumiruumis kool, mis anti hiljem rooma-katoliku kiriku käsutusse. Seoses Peeter-Pauli kiriku ehitamisega 1841-1844 vana tiibhoone lammutati<ref name= kloostri>Dominiiklaste kloostri muuseum[http://kloostri.ee/?1,5,20,1]</ref>.
==Püha Katariina kirik==
Kloostrikompleksi võimsaim ehitis oli selle lõunaosas paiknev kolme[[lööv]]iline Püha Katariina kirik, valmis arvatavasti oma lõplikul kujul 14. sajandi teisel poolel ning oli keskaegse Tallinna all-linna pindalalt suurim kirikuhoone. Kiriku pikkus oli 67.7 meetrit, laius 18.5 m, kiriku pindala aga 1219 ruutmeetrit.
| |||