John Locke: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
19. rida:
===Meeleline tunnetus===
Locke jagas ideed liht- ja liitideedeks. Esimeste tekkimise korral inimese hinges on mõistus passiivne. Need tekivad iseenesest, kui me midagi tajume. Me saame lihtideesid ainult passiivselt tajuda, mitte kujutlusvõime abli luua. Lihtideedest moodustab mõistus liitideed ehk tuletatud ideed.<ref name="testits">[[William Raeper, Linda Smith]], "Pilk ideede maailma. Teejuht algajaile." Tõlge eesti keelde [[Koolibri]],[[Tallinn]]
Liht- ja liitideede eristus meenutab teisigi barokiajastu käsitusi elementaaranalüüsist ja sünteesist. Lihtideed on sisemise või välise taju komponendid, mida omakorda enam osadeks jaotada ei saa. Näiteks keha tahkus on välise taju lihtidee, mis moodustub kompimisel, asja läbitungimatuse ja osutatud vastupanu kogemisel. Konkreetsed värvused ja helid on samuti elementaarsed. Neid ei saa tuletada teistest ideedest, rääkimata teiste valdkondade ideedest, ning seetõttu pole võimalik neid kirjeldada siis, kui nende kogemine on võimatu (antud juhul näiteks pimedatel ja kurtidel).<ref name="testitsi">[[Delius, C., Gatzmeier, M., Sertcan, D., Wünscher, K.]] "Filosoofia ajalugu. Antiikajast tänapäevani." [[Koolibri]], [[Tallinn]] [[2007]], lk 51-55</ref>
38. rida:
Me eeldame, et lihtideed kuuluvad millelegi, neil on olemas oma kandja, mille toel nad eksisteerivad ning kust nad meie meeltesse jõuavad. Locke`i järgi nimetame me seda kandjat substantsiks. Substantsi idee ei ole lihtne, ehkki nii võib näida, sest see tekib ainult seoses mõne omaduste rühmaga. Omadused võivad pärineda kas sisemisest või välisest tajust ning vastavalt võib ka substants olla kas kehaline või vaimne.<ref name="testitsi">[[Delius, C., Gatzmeier, M., Sertcan, D., Wünscher, K.]] "Filosoofia ajalugu. Antiikajast tänapäevani." [[Koolibri]], [[Tallinn]] [[2007]], lk 51-55</ref>
Kuigi Locke võõrastab metafüüsikat, võtab ta oma tunnetusteoreetilises käsitluses märkamatult omaks [[Descartes]]`i metafüüsika. Vaimu ja mateeria dualism, mille Descartes nii jõuliselt formuleeris, on leidnud tee Locke`i empirismi. Vahendajana toimib vaatlus. Ideed põhinevad vaatlusel, mida Locke`i järgi on kahte liiki. Ühelt poolt on vaatlus, mille objektid on välised esemed ja asjad, teisalt on meie sisemine vaatlus, mille objekt on meie teadvuse olekud.<ref name="testitsit">[[Esa Saarinen]], "Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini." [[Avita]] [[Tallinn]]
==Teosed==
| |||