Suur mungalill: erinevus redaktsioonide vahel

Suure mungalille kodumaa on Lõuna-Ameerika. Ta kultuuristati juba XVII saj dekoratiivtaimena ning temast on aretatud mitmeid sorte. Arvatavasti levis mungalill Euroopas ja sattus ka Eestisse munkade vahendusel, kes teda kasvatasid kloostriaedades kui lillekultuuri, ravitoimelist salatitaime ning viinamäetigude söödataime. <ref>Mungalill hoiab kaua noorena ja tervena http://www.aialeht.ee/news/aialeht/ravimtaimed/article.php?id=31789831 Mungalill hoiab kaua noorena ja tervena</ref> Mungalill on sooja- ja valguselembene taim, mis ei talu kuivust.

Ravimtaimena on suur mungalill tuntud mitmete maade rahvameditsiinis. [[Droog]]ina kasutatakse taimede maapealset õitsvat osa ([[ürt]]i), vilju ja mahla. Ürdist valmistatud keedis aitab ägedate ja krooniliste [[bronhiit]]ide, [[kopsupõletik]]e, [[bronhiaalastma]] ja kopsupuhituse korral. Taimede mahl aitab [[kuseteed]]e põletikuliste haiguste, krooniliste [[põiepõletik]]e, samuti neeruvaagna- ja neerukoe[[põletik]]u puhul. Mungalille lehti ja õisi kasutatakse vene [[rahvameditsiin]]is ka [[teesegu]]des vähi ravimisel. Suur mungalill on tuntud ka maitse- ja toidutaimena. Tema lehed, õied ja viljad on terava kõrvetava maitsega, mis meenutab [[kress]]-salatit. Tooreid [[c-vitamiin]]i sisaldavaid mungalille vilju kasutatakse toiduks värskeina ja marineeritult. Õienuppe konserveeritakse [[äädikas]] ja nendega maitsestatakse liharoogi. <ref> http://www.terviseleht.ee/200129/29_kress.php Maie Toom "Mungalill on kaunis ja kasulik" Terviseleht http://www.terviseleht.ee/200129/29_kress.php </ref>