Kuningvesi: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kuningvesi''' on peaaegu puhta [[lämmastikhape|lämmastikhappe]] ja kontsentreeritud [[vesinikkloriidhape|vesinikkloriidhappe]] (38%) segu ruumalavahekorras 1:3. Kuningvesi on võimeline lahustama väärismetalle, nagunäiteks kulda[[kuld]]a ja [[plaatina]]t, millega teised happed ja alused ei reageeri. Siiski osadosa metallidmetalle, nagu [[iriidium]], [[osmium]], [[tantaal]], [[ruteenium]], [[roodium]] ja [[titaan]] peavad vastu kuningvee korrosiivselekorrodeerivale toimele.

Esimesena kirjeldas kuningvett [[DžabirJābir ibn HajjanḨayān]].

Ei lämmastikhape ega soolhape eraldi ei ole võimelised eraldivõimeline kullaga reageerima, sest. mõlemalKummalgi happel on erinevaderinev ülesandedtoime. Lämmastikhape on tugev oksüdeerija ja lahustab tegelikult väga väikese koguse kulda, moodustamaksmoodustades Au³⁺-ioone.

Vesinikkloriidhape annab lahusesse Cl^--ioone, mis seob Au³⁺-ioonid lahusest ja moodustuvad AuCl₄^--ioonid. KunaEt lahuses jääb kullaioone järjest vähemaks, saab toimuda kulla edasine oksüdeerumine lämmastikhappe toimel.

ToimubReaktsioon toimub analoogselt kulla reageerimisega,. siingiSiingi võib saadusena tekkida nii lämmastikdioksiid kui ka lämmastikoksiid.

KunaEt kahe happe segamisel hakkavad toimuma reaktsioonid, kaotab kuningvesi kiiresti oma potentsiaali ja seega tuleks teda valmistadakasutada värskelt. Reaktsiooni käigus tekivad kergesti lenduvad [[nitrosüülkloriid]] ja kloor, mis annavad kuningveele iseloomuliku kollaka või punase värvuse. KunaEt mõlemad gaasid eralduvad kergesti lahusest, on reaktsioon pöördumatu ja kuningvee efektiivsus väheneb.