Rein Kilk: erinevus redaktsioonide vahel

'''Rein Kilk''' (sündinud [[8. märts]]il [[1953]]) on [[eesti]] ärimees. Ta tegutseb või on olnud tegev nii kinnisvara-, meedia-, metalli-, restorani-, turva-, toiduaine-, trükitööstuse- ja sadamaäris kui ka [[metsandus]]e ja [[põllumajandus]]e valdkonnas. Kilgile kuulub 50% toidukontsernist [[AS Pere]], Eesti suurim erasadam [[Pärnu sadam]]. Lisaks varemmainituleKilk on Kilk tähelepanu pälvinud ka seoses vanade hoonete restaureerimisega.<ref name="Aasta ärimees"/> <ref>[[Aivar Hundimägi]], [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=4558/uud_uudidx_455812 Rikaste TOP: Rein Kilk - tegi Pindi nime tuntuks], Äripäev, 11.01.2010</ref>

PealePärast sõjaväest naasmist asus ta taas kaugõppesse ning läks tööle [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut]]i laborandi ametipostileametikohale. Seda viimast küll vaid ligikaudu pooleks aastaks. Edasi liikus ta [[Tartu näidissovhoos]]i, kus töötas kraavikaevajana ja tutvus muuhulgasmuu hulgas lähemalt ka köögiviljakasvatusega, millest sai hiljem tema esimene äriline tegevus.<ref name="Raidla 2005"/>

PealePärast sõjaväeteenistuse lõppu sai ühtlasi alguse ka Kilgi aktiivne sportlasekarjäär, mis möödus spordiühingus [[Jõud (spordiühing)|Jõud]] ja mille kestuseks oli kokku umbes seitse aastat. Jooksutreeninguid [[Elmot Heido]] treenerikäe all alles 21. eluaastal alustanud tulevane ärimees seadis eesmärgiks olümpiavõitjaks saamise. Nõnda jõudis ta [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] meistrikandidaadi normini nii [[pikamaajooksud|pikamaajooksus]] kui ka [[mitmevõistlus (kergejõustik)|mitmevõistluses]]. Kui ta siis [[10 000 meetri jooks]]us 30.39-ga Eesti hooaja edetabelis viiendat kohta hoidis (tolleaegne Eesti rekord oli 1978. aastal [[Enn Sellik]]u poolt joostud 27.40,61, mis on jäänud tänase päevani Eesti rekordiks sellel distantsil<ref>[http://www.kergejoustik.ee/content/index.php?option=com_content&task=view&id=2876&Itemid=238 Kergejoustik.ee > Eesti rekordite areng > Meeste 10 000 meetri jooks]</ref>), leidis Kilk viimaks, et olümpiavõitjaks tema sündinud ei ole. 1981. aastal jäi sport tagaplaanile.<ref>[http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=7405 "Rein Kilk tahtis saada olümpiavõitjaks"] Maaleht, 14. detsember 2006 </ref>

Teekond äri juurde sai samuti alguse tänu spordile, kuna üks Kilgi treeningukaaslane, [[800 meetri jooks]]ja Einar Sõrra, kasvatas [[Elva]] lähistel [[kurk]]e ning nähes selles head teenimisvõimalust sai ka tulevane ärimees innustust 1981. aastal oma esimese kurgimaja püstipanekuks. Sellega oli seotud ka töö Tartu näidissovhoosis. Kuna köögivilju sai kasvatatud aga üle tollel ajal lubatud normi, siis ohustas teda ka kriminaalasi. Aasta hiljem alustas ta [[roosid]]e kasvatamist ja see tegevus jätkub Marga Roosikasvatuse kaudu tänapäevani.<ref name="Raidla 2005"/>

Pärast Eesti taasiseseisvumist jõudis Kilk äärmiselt tulusa metalliärini, mis õitses tänu metallihindade langusele [[Venemaa]]l. Sellest asjast pärineb ka tema ütlus "Metall ei ole ju kriminaalsem kaup kui koorejäätis,", kui Eestis kuulutati [[1993]]. aastal metalliäri illegaalseks ning kehtestati lausa kriminaalvastutus metalliveo eeskirjade rikkumise eest. See tõi kaasa metalliäri lõpu.<ref name="Aasta ärimees"/>

Järgnevalt äritses Kilk [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[liulaud]]adega, kus jõudis õunakujulise liulaua [[patent]]eerimiseni ning teenis enam kui 100 000 seesuguse toote müügilt 1995. ja 1996. aastal kokku ligi 80 000 [[USA dollar]]it. Võimalik, et äri oleks isegi veel edukamalt jätkunud, aga tekkisid lahkhelid Eestis paikneva tootjaga ning Kilk lõpetas liulaudega kauplemise.<ref name="Aasta ärimees"/>

KilgiKilk jõudis seejärel tegeleda ka meediaäris ja talle kuulus osalus –[[Tartu Päikeseraadio]]s, [[Pärnu Raadio]]s ja Tallinna raadiojaamas [[Mega FM]]. Selle müüs ta aga 1999. aasta lõpus [[Skandinaavia]] meediaettevõttele [[Modern Times Group]], millele kuulub ka näiteks telekanal [[TV3]].

Ta mängib [[saksofon]]i ja harrastab muuhulgasmuu hulgas ka kunsti. Näiteks oma 50. sünnipäeval avas ta isikunäituse, kus eksponeeris enda loodud [[serigraafia]]tehnikas teoseid, mõned [[kompositsioon (kunst)|kompositsioonid]] ja [[skulptuur]]id.