Korallrahu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Korallrahu''' ehk '''korallriff''' on [[lubi|lubjarikastest]] [[korall]]ide (hermatüüpiliste (riffe moodustavate) [[ainuõõssed|ainuõõssete]] [[toes]]te) lademetest moodustunud suur, ümbrust füüsikaliselt ja ökoloogiliselt oluliselt mõjutav [[pinnavorm]] ([[kari]]) tavaliselt sooja ja madala mere põhjas (võib ulatuda osaliselt ka merepinnale).
Korallrahud on suurimad [[organism]]ide loodud struktuurid Maal. Neid loovad põhiliselt [[kivikorallilised|kivikoralliliste]] (''Scleractinia'') [[selts (bioloogia)|selts]]i kuuluvad korallid. Oma panuse annavad ka [[tuhaturb|tuhaturvad]] (''Millepora'') ning [[troopilis-indopatsiifiline regioon|troopilis-indopatsiifilises regioonis]] ''[[Heliopora coerulea]]''. Kivikorallilised elavad nii [[süvameri|süvameres]] kui ka madalas vees kuni veepinnani välja. Nad rajavad rifid paljude sajandite jooksul oma [[kaltsiumkarbonaat|lubi]]toestest.
Korallrahude kogupindala on 600 000 km². [[Malediivid]]e juures ulatuvad korallrahud kuni 2200 m kõrgusele merepinnast<ref>Sommer (1998), lk 261.</ref>.
9. rida:
Maailma suurim korallrahu – [[Suur Vallrahu]] – asub [[Austraalia manner|Austraalia]] kirde- ja idaranniku lähedal madalas vees. Selle pindala on 349 000 km²<ref name="vallrahu">IUCN/UNEP. (1988). ''Coral Reefs of the World''. IUCN, Gland, Šveits</ref>.
Korallrahude ümbruse [[ökosüsteem]] on erakordselt [[liik (bioloogia)|liigirikas]]. Korallrahude veealune elustik on värvikirev. Leidub väga erinevaid elusolendeid, näiteks [[vetikad|vetikaid]], [[meriliilia]]id, [[ussid|usse]], [[limused|limuseid]], [[käsnad|käsnu]], [[okasnahksed|okasnahkseid]], [[vähilised|vähilisi]], kirjusid [[kala|kalu]], [[mureen]]e ja [[hai]]sid. Korallrahud on ka [[pelagos|pelaagiliste]] kalade lastetuba.
[[Korallsaar]] tekib veetaseme pikaajaliste muutuste tagajärjel. Et korallrahu võib kasvada kuni veepinnani, moodustub pärast hilisemat veetaseme langust või maapinna tõusu saar või saarte rühm, sageli [[atoll]]ina. Veest välja ulatuv osa kattub [[muld|mulla]] tekkides [[taimestik]]uga. Ajapikku kattuvad [[korallsaar]]ed maismaataimestikuga.
Korallrahusid kahjustavad [[turism]], [[kalandus]], [[suveniirikaubandus]], merereostus, [[muda]]ga üleujutamine ning kliimamuutused.
==Tüübid==
Korallrahud jagunevad troopilisteks korallrahudeks ja süvaveerahudeks.
=== Troopilised korallrahud ===
[[Pilt:20 Grad Isotherme.png|pisi|Piirkonnad, kus veetemperatuur on püsivalt üle 20 °C.]]
Riffe moodustavad korallid troopilistest korallrahudest saavad elada ainult juhul, kui veetemperatuur on väga harva alla 20 °C. Sellepärast moodustuvad troopilised korallrahud ainult piirkonnas, mis jääb põhjalaiuse 30° ja lõunalaiuse 30° vahel.
== Vaata ka ==
| |||