Pjotr Durnovo (1845−1915): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
5. rida:
Durnovo sündis [[Aunuse kubermang]]u asekuberneri peres. Ta lõpetas aastal [[1860]] [[Merekorpus|Merekadetikorpus]]e. Üle 8 aasta sõitis ta laevastikus kaugsõitudel. Aastal [[1870]] lõpetas ta [[Aleksandri nimeline sõjaväe-juriidiline akadeemia|Aleksandri nimelise sõjaväe-juriidilise akadeemia]] ja määrati abiprokuröriks Kroonlinna sõjamerelaevastiku kohtusse. Aastal [[1872]] läks ta sõjamerelaevastikust erru ja asus justiitsministeeriumi teenistusse.
Aastal [[1872]] määrati ta abiprokuröriks Vladimiri ringkonnakohtusse, aastal [[1873]] analoogilisse ametisse Moskvasse, augustist [[1875]] määrati prokuröriks Rõbinski ringkonnakohtusse, novembrist [[1875]] prokuröriks Vladimiri ringkonnakohtusse, juunist [[1880]] abiprokuröriks Kiievi kohtupalatisse. Oktoobris [[1881]] määrati ta siseministeeriumi riigipolitsei kohtuosakonna ülemaks, millisel ametikohal ta oli [[1883]] aasta veebruarini. [[18. veebruar]]il [[1883]] määrati ta politseidepartemangu asedirektoriks. Aastal [[1884]] komandeeriti ta välismaale, tutvumaks politsei tööga Pariisis, Berliinis ja Viinis; ta tutvus seal riigivastaste elementide jälgimisega ja võimalustega kasutada neid meetodeid Venemaal. [[23. august]]il [[1884]] määrati ta politseidepartemangu direktoriks, millisel kohal töötas ta aastani [[1893]]. [[3. veebruar]]il [[1893]] määrati ta senaatoriks, sellel kohal oli ta aastani [[1900]]. Aastatel [[1900]]–[[1905]] oli ta siseministri abi (ta oli [[Dmitri Sipjagin]]i, [[Vjatšeslav von Plehwe]], [[Pjotr Svjatopolk-Mirski]] ja [[Aleksandr Bulõgin (siseminister)|Aleksandr Bulõgin]]i abiks).
Pärast [[Aleksandr Bulõgin]]i erruminekut ([[17. november|17. novembril]] [[1905]]) sai ([[22. november|22. novembril]] [[1905]]) [[Sergei Witte]] valitsuses siseministriks. [[30. november|30. novembril]] [[1905]] Võitluses [[1905. aasta revolutsioon|revolutsiooni]] vastu kasutas väga jõuliseid meetodeid, toetas [[Mustsada|mustasajaliste]] organisatsioonide tegevust, otsustasid [[esseerid]] ta aastal [[1906]] tappa. See neil siiski ei õnnestunud, kuid õnnetuseks sai esseer Leontjeva käe läbi surma üks eltanu prantsuse kaupmees, kelle ainus süü oli see, et ta oli Durnovoga liiga ühte nägu. Pikaajalises konfliktis Durnovo ja Witte vahel, kus Durnovo süüdistas Wittet revolutsioonilise tegevuse läbi sõrmede vaatamises, oli tulemuseks [[Sergei Witte|Witte]] (ja kogu tema kabineti) tagasiastumine, tema järeltulijaks siseministri toolil sai [[Pjotr Stolõpin]].
| |||