Ménière'i tõbi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Alts (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Virulane (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
4. rida:
Häiritud on vedeliku imendumine sisekõrvast, sisekõrva rõhk suureneb ning sisekõrva tasakaaluelundis olevaid vedelikke, (põhiliselt naatriumkarbonaadist koosnevat perilümfi ja kaaliumkarbonaadist koosnevat endolümfi) eraldav õhuke kelme võib puruneda. [[Tasakaaluelund]]ina toimivate [[sisekõrva poolringkanal]]ite töö kahjustub ning see toob kaasa tasakaaluhäired ja peapöörituse. Kui sisekõrvas kogunev vedelik kahjustab ka [[tigu (anatoomia)|tigu]], kaasneb tasakaaluhäiretele kuulmislangus. Tihti esineb kohinat või undamist kõrvades – nn [[tinnitus]]t. Kahjustub tavaliselt üks, 20–25% haigetest mõlemad kõrvad. Haigus väljendub atakkidena, mis kestavad mõnest tunnist ööpäevani. Haigushoo ajal on haigel tugev pearinglus, mis ei lase püstiasendis olla ega raskemal juhul isegi [[silm]]i avada.
 
Haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Haigestutakse tavaliselt 40–50 aasta vanuses, kuid on teada ka tunduvalt nooremalt ja vanemalt haigestunuid. Meniere´i haigusele puudub efektiivne ravi. Tavaliselt kirjutatakse Eestis haigetele välja betaserci, kuid selle kasutegur on küsitav. Sümptomite leevendamiseks kasutatakse sisekõrva verevarustust soodustavat [[tsinnarisiin]]i, samuti pearingluse ja iivelduse vastaseid ravimeid, [[turse]]t alandavaid [[põletik]]uvastaseid ravimeid ja rahusteid. Kasutatakse ka kirurgilist ravi sisekõrva [[šunt]]eerimisega rõhu alandamiseks, sisekõrva kanalite eemaldamise või [[tasakaalunärv]]i läbilõikamisega. ViimaneViimased meetodmeetodid on tunnistatud viimasel ajal ebaotstarbekas.
 
[[Alternatiivmeditsiin]]is soovitatakse meniere'i haiguse hoogude ennetamiseks eeskätt [[Naatriumkloriid|soolavaba]] [[dieet]]i, samuti [[alkohol]]ist, suitsetamisest, [[kohv]]ist, kangest [[tee (jook)|teest]] ja [[šokolaad]]ist loobumist.