Kliima: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
lisa |
||
6. rida:
Kliima uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse [[klimatoloogia]]ks.
Konkreetse piirkonna kliimat mõjutavad selle geograafiline asukoht ([[laiuskraad]]), maapinna [[reljeef]], kõrgus merepinnast ning [[veekogud]]e lähedus ja [[hoovused]]. [[Kliimatüüp]]e klassifitseeritakse enamasti temperatuuri ja/või sademete mõõdetud väärtuste keskmiste ning tüüpiliste vahemike põhjal. Kõige laiemalt kasutatav kliimaklassifikatsioon maailmas on [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]. Thornthwaite`i süsteem,<ref>{{cite journal|doi=10.2307/210739|url=http://www.unc.edu/courses/2007fall/geog/801/001/www/ET/Thornthwaite48-GeogrRev.pdf|author=C. W. Thornthwaite|title=An Approach Toward a Rational Classification of Climate|journal=Geographical Review|volume=38|issue=1|pages=55–94|year=1948|jstor=210739}}</ref> mis on kasutusel aastast 1948, võtab lisaks temperatuuri ja sademete hulga arvesse ka [[aurumine|aurumist]] ning seda kasutatakse loomade [[liigid|liigirikkuse]] ja kliimamuutuste mõju uurimiseks.
[[Paleoklimatoloogia]] on teadusharu, mis uurib [[paleokliima]]t. Kuna klimaelementide andmeread on olemas vaid alates 19. sajandist, siis tehakse paleoklimatoloogias järeldusi kaudsete elutu loodusega seotud muutujate järgi nagu näiteks [[järved]]e ja jäässe aastatuhandete jooksul külmunud setted ning elusloodusest saadavate andmete järgi puurõngastest ja korallidest. Kliimamudelid on mineviku, oleviku ja tuleviku matemaatilised mudelid. [[Kliimamuutus]]ed toimuvad erinevate pikkustega ajaperioodide jooksul mitmete faktorite tõttu.
==Vaata ka==
*[[Kliimamuutus]]
13. rida ⟶ 17. rida:
*[[Ajalooline kliima]]
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://teadus.err.ee/salv?id=1772&saade=211 Teaduse helisõnastik: Kliima] ([[Andres Tarand]]) – ERR Teadus, 18. märts 2010
| |||