Redaktsioon: 1. mai 2011, kell 12:53 redigeeri Alts (arutelu \| kaastöö) 10 572 muudatust →‎Sõpruslinnad ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. mai 2011, kell 22:33 redigeeri eemalda Vaba (arutelu \| kaastöö) 72 muudatust →‎Ajalugu Uuem muudatus →
229. rida: [[Henriku Liivimaa kroonika\|Henriku Liivimaa kroonikas]] kasutatakse nimetust '''Lindanise''', mis võib tähendada Taani (-''danise'') linnust (''lin''-) ning millega võib olla samatüveline ka eestikeelne nimetus '''Tallinna''' (''Talyna'', esmakordselt mainitud [[1536]]). [[Alamsaksa keel]]e kaudu tekkinud Tallinna nimi '''Reval''' tuletati arvatavasti asulat ümbritsenud [[Rävala]] muinas-maakonna nimest. Üle [[Soome laht\|Soome lahe]] [[Turu\|Turgu]] ja [[Päris-Soome]] (Varsinais-Suomi) põgenenud muinaseestlased võisid kaasa võtta vallutuseelse nime '''Kesoniemi'''. ;[[Keskaeg]] Eestis ning Taani ja Liivi ordu valitsusaeg 1219. aastal hõivasid Tallinna [[Taani kuningas\|Taani kuninga]] [[Valdemar IVII]] väed, kes kindlustusid Toompeal ja ehitasid [[Lundi peapiiskopkond\|Lundi peapiiskop]]i [[Anders Sunesen]] juhtimisel esialgse kiriku. [[1227]]–[[1238]] ehitas [[Mõõgavendade ordu]] Toompeale kivilinnuse ja kelle ajal rajati kivikirik (alates 1240 [[Tallinna Toomkirik\|Neitsi Maarja toomkirik]]). [[1230]] kutsus ordu [[Ojamaa]]lt Tallinna 200 saksa kaupmeest, kes said krundid nähtavasti [[Vene tänav\|Vene]], [[Viru tänav\|Viru]], [[Vanaturu tänav\|Vanaturu]], [[Kuninga tänav\|Kuninga]] ja [[Rataskaevu tänav]]a ümbrusse, rajasid [[saksa kaubahoov]]i koos [[Niguliste kirik]]uga ja nn. [[Alumine turg\|Alumise turu]] (hilisem [[Vanaturg]]). Tekkis [[Niguliste kirikukihelkond]]a hõlmav kindlustatud tuumik, sellest väljapoole jäid [[skandinaavia kaubahoov\|skandinaavia]] ja [[vene kaubahoov]]is kirikutega, [[Ventseli kabel]] ning [[Püha Johannese hospidal]]. [[Toompea]] jalamile ehitatud [[Toompea loss\|linnus]] ning selle ümber tekkinud linn sai [[15. mai]]l [[1248]] linnaõiguse ([[Lübecki linnaõigused]]) ja arenes [[Hansa Liit\|Hansa Liidu]] liikmena keskaja lõpuks üheks Hansa idakaubanduse tähtsaimaks keskuseks [[Läänemeri\|Läänemere]] ääres. [[16. sajand]]i keskel elas Tallinna müüride vahel arvatavasti 7000–8000 elanikku, lisaks [[linnasaras]]es paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik. Kuigi Tallinn allus [[1219]]–[[1227]] ning [[1238]]–[[1346]] [[Taani]] kuningale, vahepeal 1227–[[1237]] [[Mõõgavendade ordu]]le ja [[1346]]–[[1347]] kuulus linn [[Saksa ordu]]le, toimis ta tegelikult iseseisvana ning [[1347]]–[[1561]] läks linna alluvus [[Liivi ordu]]meistrile.

Tallinn: erinevus redaktsioonide vahel