'''Russiinid''', ka '''ruteenid''' või '''rusnakid''' on [[idaslaavlased|idaslaavi]] [[rahvas]] [[Taga-Karpaatia]]s ning selle lähiümbruses – [[Bukoviina]]s, [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacies]], [[Transilvaania]]s ja [[Vojvodina]]s; samuti [[USA]]-s. Russiinid kõnelevad [[russiini keel]]t ja kasutavad [[kirillitsa]]t. [[Usk]]likud on [[uniaadid]].
{{vaidlustatud}}
'''Russiinid''', ka '''ruteenid''' või '''rusnakid''' on [[slaavlased|slaavi]] [[rahvas]] [[Karpaadi-Vene]]s ning selle lähiümbruses: [[Bukoviina]]s, [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacies]], [[Transilvaania]]s ja [[Vojvodina]]s; ning [[USA]]-s. Russiinid kõnelevad [[russiini keel]]t ja kasutavad [[kirillitsa]]t. [[Usk]]likud on [[Kreekakatoliku kirik|Kreeka-Katoliku usku]]. Aastatel [[1920]]&mdashndash;[[1930]] oli [[Tšehhoslovakkia]] russiinidel [[autonoomia]] ([[Podkarpatská Rus]]). Russiinide täpset arvu pole teada, sest [[Nõukogude Liit]] ja [[Slovakkia]] ei pidanud russiine rahvaks, vaid ukrainlaste piirkondlikuks rühmaks. Nad on pärit [[Austria-Ungari]] alal elanud [[idaslaavlased|idaslaavlastest]] ([[ruteenlased|ruteenlastest]]), kes ei võtnud omaks [[ukrainlased|ukrainlaste]] rahvuslikku identiteeti.
== Mõiste ==
Lihtsustatud skemaatiline seletus. Olid vana-venelased ([[Kiievi-Vene]] elanikud). Need jagunesid ajapikku kaheks: moskoviitideks ehk [[Venelased|venelasteks]] ja [[Ruteenlased|ruteenlasteks]] (ruteenideks; [[Leedu Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi]] elanikud). Viimased jagunesid ajapikku valge-ruteenlasteks ehk [[Valgevenelased|valgevenelasteks]] ja [[Ukrainlased|puna-ruteenlasteks]]. Viimased jagunesid omakorda [[Ukrainlased|ukrainlasteks]] ja '''russiinideks'''. Russiinid on aga tegelikult rahvakild, kes jäi ruteenlasteks edasi, st. muundumata ei valgevenelasteks ega ukrainlasteks, seda nende mägedest ([[Karpaadid]]) eraldatud asuala ([[Karpaadi-Vene]]) tõttu.
