Redaktsioon: 27. september 2010, kell 09:32 redigeeri 81.21.243.34 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. mai 2011, kell 01:15 redigeeri eemalda Pt (arutelu \| kaastöö) 131 muudatust Tõstsin sisu lõpust õigemasse kohta; eemaldasin paar üleliigset tühikut Uuem muudatus →
16. rida: \| maakond = Pärnu }} '''Kikepera''' on [[küla]] [[Surju vald\|Surju vallas]] [[Pärnu maakond\|Pärnu maakonnas]]. Kikepera asub umbes 30 km kaugusel [[Pärnu]]st ning 20 km kaugusel [[Paikuse]]lt, [[Surju]]st, [[Kilingi-Nõmme]]st ja [[Tori]]st. Kikepera küla ajalugu on pikk ja traagiline, eriti II Maailmasõja aastad . Kuid sellegi poolest on küla veel alles ja võiks isegi öelda, et kasvab tasapisi.▼ ~~Kikepera asub umbes 30 km kaugusel [[Pärnu]]st ning 20 km kaugusel [[Paikuse]]lt, [[Surju]]st, [[Kilingi-Nõmme]]st ja [[Tori]]st.~~ == Vaata ka ==▼ [[Kikepera raba]]▼ {{Surju vald}}▼ [[Kategooria:Surju vald]]▼ [[Kategooria:Pärnu maakonna külad]]▼ ▲Kikepera küla ajalugu on pikk ja traagiline, eriti II Maailmasõja aastad . Kuid sellegi poolest on küla veel alles ja võiks isegi öelda, et kasvab tasapisi. Küla esimene kirjalik mainimine oli F. von Stackelbergi kaardil oli aastal 1550 ning märgitud ilmselt perena: "Kikeper". 'Siis 1599. a. Liivimaa revisjonis nime "Kikeperd(d)" all ja 1601. a. Rootsi revisjonis nime "Kickefer" all, kus ta ilmselt on juba märgitud külana, oli ta ju paikkonna süda. Kes on lugenud Kalevipoja suurt köidet, see teab, et Kikepera on ka seal mainitud, täpsemalt 10. peatükis. 38. rida ⟶ 28. rida: Tekib juurde Saiaru küla Päärmanni kaudu. 1857. a. revisjoniga tekib juurde Saunametsa, Lambaküla, Valdimurru ja Särghaua osaküla. Kokku on neid siis 9 küla, kus on 19 suitsu ja 214 hinge. Nüüd tekib umbes 73 aastane auk ja alles 1930. a. kogumikus "Pärnumaa" on täheldatud 363 hääleõiguslikku inimest 103-st majapidamisest. Iseseisvuse katkemise ajaks, aastal 1940, loetakse inimeste arvuks juba üle 500. Täpsed andmed puuduvad vahepealsete süngete aegade tõttu. Kui kommunistid 1940. a. võimule tulid, algas Kikeperas mandumine. Suured küüditamised ja tapmised ~~julg~~julgeoleku meeste poolt tekitasid kaose: ei halastatud ei naistele ega lastele, neidki saadeti Siberisse. Tõeline häving algas 1944. a sügisel. Sel ajal arreteeriti 43 meest. Teine suurem küüditamine algas 1949. a. Siis viidi 36 inimest, kellest 24 olid naised. Kohapeal tapeti 4 inimest (1 naine). See ei olnud ainuke kadu: sõjas kadunuks jäänuid ja välismaale minejaid leidus ka. eoleku meeste poolt tekitasid kaose: ei halastatud ei naistele ega lastele, neidki saadeti Siberisse. Tõeline häving algas 1944. a sügisel. Sel ajal arreteeriti 43 meest. Teine suurem küüditamine algas 1949. a. Siis viidi 36 inimest, kellest 24 olid naised. Kohapeal tapeti 4 inimest (1 naine). See ei olnud ainuke kadu: sõjas kadunuks jäänuid ja välismaale minejaid leidus ka. Lõpliku punkti Kikepera hävingule pani raketibaasi ehitamine 1964. a. Siis sunniti baasist 3,6 km raadiuses kõiki oma kodusid maha jätma, s.o. umbes 35 peret. Ülejäänud pidid lahkuma "vabatahtlikult", sest oldi ju muust maailmast ära lõigatud. Ei olnud siis enam kultuurielu ega kaubandust, kuigi varem oli kool, kauplus, meierei jne. Kolhoos, mis seal oli, kiratses tükk aega ja hävis. Kui inimesed lahkusid, arvati maad metskonna alla. 49. rida ⟶ 37. rida: Praeguseks on Kikepera külas 7 majapidamist 28 alalise elanikuga, lisaks 4 inimest, kes ka faktiliselt kohapeal elavad. Lisaks veel kümmekond hinge suvitajate näol. Maju on säilinud 14. Mõned neist on aastaid tühjalt seisnud, nende lõplik häving on vaid aja küsimus. ▲== Vaata ka == ▲[[Kikepera raba]] ▲{{Surju vald}} ▲[[Kategooria:Surju vald]] ▲[[Kategooria:Pärnu maakonna külad]] [[en:Kikepera]]

Kikepera: erinevus redaktsioonide vahel