Ahhemeniidide riik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
23. rida:
=== Impeeriumi tõus ===
[[Pilt:Pasargades cyrus.jpg|pisi|Kyros II haud Pasargadais]]
Pärsia rahva täpne päritolu on tänini ebaselge. Oletatakse, et nad tulid Iraani kõrgendikele teisel aastatuhandel
Meedia riik – paljude teadlaste arvates pigem lõdvalt ühendatud konföderatsioon – ulatus [[Iraani mägismaa]] idaosas asuvast sujuvast piirist [[Mesopotaamia]]ni ning [[Halys]]e jõeni (tänapäeval Kızılırmak), kus asus alates 580
Kyros nõudis Lüüdia kuninga [[Kroisos]]e kohalikelt regentidelt, et need allutaksid end tema maale, kuid lükati enamuse poolt tagasi. Kroisos, kes tahtis ilmselt Meedia ülemvõimu langusest kasu lõigata, ületas oma sõjaväega Halyse ja võitles järgnenud [[Pteria]] lahingus pärslaste kuninga vastu. Et võitlus ei leidnud lahendust ja talv oli tulekul, tõmbus Kroisos tagasi pealinna [[Sardes]]esse, mille pärslased varsti üllatuslikult sisse piirasid ja (tõenäoliselt) 541
Lüüdlaste valitsusalasse kuulusid tollal ka kreeklaste asulad Väike-Aasia läänerannikul, millest tähtsaim oli [[Mileetos]]. Need „joonia“ linnad olid lüüdlaste seas eelistatud seisuses, mis peegeldus muuhulgas ka selles, et Lüüdia tsivilisatsioon lähenes Kreeka omale. Nii olevat Kroisos [[Herodotos]]e sõnul enne oma sõjakäiku pärslaste vastu küsinud nõu [[Delfi oraakel|Delfi oraaklilt]] (see teade võib sisult tõele vastata, kuigi sel kujul nagu Herodotos ta tubli 100 aastat hiljem üles märkis, ei ole lugu kuigi usutav). Kui pärslased lüüdlaste riigi hävitasid, tunnetasid kreeklased ohtu oma erilisele positsioonile ja paljud neist – erandiks Mileetos – osutasid pärslastele vastupanu. Neist ei olnud aga pärslaste ülekaalukatele jõududele vastast ja linn linna järel langes piiramise või pistise abil pärslaste võimu alla, kes määrasid seal tihti valitsejateks neile ustavad kreeklastest türannid.
Kui Väike-Aasia oli sel viisil mõne aastaga pärslastele kindlustatud, pööras Kyros oma põhitähelepanu [[Babüloonia]] riigile. Kyros otsustas 539
Riigi idapiiri jäid, nagu Meedia ajastulgi, pidevalt ohustama [[sakad]]. Pole teada, kui kaugele itta meedlaste võimuala ulatus. Kyrose valitsusajal sai põhjapiiriks Jaxartes ([[Sõrdarja]]), mis kindlustati rea piirirajatistega. Hoolimata neist suurtest edusammudest tapeti Kyros 530
|