Ahhemeniidide riik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
faktiparandus |
Resümee puudub |
||
18. rida:
Enne Ahhemeniidide riigi arheoloogilist uurimist 19. ja eelkõige 20. sajandil olid Kreeka tekstid koos piibliga ainuke tuntud allikaliik. Põhjalike uuringute tagajärjel on suur osa ajalookirjutusest osutunud moonutatuks või valeks, nii et tänapäeval ei ole enam võimalik teha Kreeka tekstidest järeldusi, võrdlemata neid Pärsia allikatega. Sama kehtib piibli kohta, kus pärslastest on juttu eelkõige [[Taanieli raamat]]us, [[Esra raamat]]us ja [[Estri raamat]]us.
== Ajalugu ==
=== Impeeriumi tõus ===
[[Pilt:Pasargades cyrus.jpg|pisi|Kyros II haud Pasargadais]]
Pärsia rahva täpne päritolu on tänini ebaselge. Oletatakse, et nad tulid Iraani kõrgendikele teisel aastatuhandel e. Kr. suurema [[Iraani rahvad|Iraani rahvaste]], kelle hulka kuuluvad ka [[meedlased]] ja [[baktrialased]], rändega. Tänapäeva teaduses on vähe kahtlust, et ''parsua''-nimeline rahvas Urmia järve ümbrusest, kelle olemasolu tõestab [[assüürlased|assüüri]] raidkiri, on pärslastega identne, kuna kahe ühenimelise ja poliitiliselt sarnase riigi samaaegset eksistentsi peetakse enamike teadlaste poolt väga ebatõenäoliseks ning rännuteekonnad on kronoloogiliselt sobivad. Kindlalt näitavad pärslaste asukoha 7. sajandil e Kr ära [[Eelam|elamiidi]] kirjutised. On ebatõenäoline, et tegu oli ühtse Pärsia kuningriigigaga. Pigem elutsesid piirkonnas pärsia mägihõimud, kes olid osalt elamiidide, osalt meedlaste võimu all.
Meedia riik – paljude teadlaste arvates pigem lõdvalt ühendatud konföderatsioon – ulatus [[Iraani mägismaa]] idaosas asuvast sujuvast piirist [[Mesopotaamia]]ni ning [[Halys]]e jõeni (tänapäeval Kızılırmak), kus asus alates 580 e. Kr. ametlik piir [[Lüüdia]] riigia. [[Kambyses I]] ajal tekkis ilmselt midagi pärslaste kohaliku ülemvõimu sarnast, mille kasutas ära [[Kyros II]], kui astus 553 e. Kr. meedlaste vastu. Lahingus [[Pasargadai]] all võitsid pärslased meedlasi. Aastal 550 e. Kr. vallutas Kyros, kes ei nimetanud end ise Ahhemeniidiks, vaid [[Teispes]]e järeltulijaks, Meedia pealinna [[Ekbatana]], kus kuulutas end lisaks Pärsia kuninga tiitlile meedlaste kuningaks.
Kyros nõudis Lüüdia kuninga [[Kroisos]]e kohalikelt regentidelt, et need allutaksid end tema maale, kuid lükati enamuse poolt tagasi. Kroisos, kes tahtis ilmselt Meedia ülemvõimu langusest kasu lõigata, ületas oma sõjaväega Halyse ja võitles järgnenud [[Pteria]] lahingus pärslaste kuninga vastu. Et võitlus ei leidnud lahendust ja talv oli tulekul, tõmbus Kroisos tagasi pealinna [[Sardes]]esse, mille pärslased varsti üllatuslikult sisse piirasid ja (tõenäoliselt) 541 e. Kr. (või juba 546) vallutasid. Kroisose saatus on teadmata, Kreeka ajalookirjutajad esitavad vastuolulisi andmeid. Tõenäoliselt sai ta surma ning hilisemad teated nagu oleks Kyros talle armu andnud, on õpetlaste leiutis.
Lüüdlaste valitsusalasse kuulusid tollal ka kreeklaste asulad Väike-Aasia läänerannikul, millest tähtsaim oli [[Mileetos]]. Need „joonia“ linnad olid lüüdlaste seas eelistatud seisuses, mis peegeldus muuhulgas ka selles, et Lüüdia tsivilisatsioon lähenes Kreeka omale. Nii olevat Kroisos [[Herodotos]]e sõnul enne oma sõjakäiku pärslaste vastu küsinud nõu [[Delfi oraakel|Delfi oraaklilt]] (see teade võib sisult tõele vastata, kuigi sel kujul nagu Herodotos ta tubli 100 aastat hiljem üles märkis, ei ole lugu kuigi usutav). Kui pärslased lüüdlaste riigi hävitasid, tunnetasid kreeklased ohtu oma erilisele positsioonile ja paljud neist – erandiks Mileetos – osutasid pärslastele vastupanu. Neist ei olnud aga pärslaste ülekaalukatele jõududele vastast ja linn linna järel langes piiramise või pistise abil pärslaste võimu alla, kes määrasid seal tihti valitsejateks neile ustavad kreeklastest türannid.
Kui Väike-Aasia oli sel viisil mõne aastaga pärslastele kindlustatud, pööras Kyros oma põhitähelepanu [[Babüloonia]] riigile. Kyros otsustas 539 e. Kr. minna sõtta ka babüloonlaste vastu. Valitsev kuningas [[Nabunaid]] langes tema suhtes vaenulikult meelestatud [[Marduk]]i preestrite intriigide ohvriks, kes olid omalt poolt sõlminud sidemed Kyrosega. Nii ei tulnud üllatusena, et Kyros kohtas sõjalist vastupanu vaid [[Opis]]e linna juures. Preestrite ootused täitis ta sellega, et tunnustas ametlikult Nabunaidi poolt kukutatud peajumalat Mardukit ja lasi ennast kroonida Babüloonia kuningaks. Pärslaste kuningas ühendas Babüloonia riigi [[personaalunioon]]is Meedia ja Pärsiaga. Riigi ülejäänud osa liitus esialgu vastupanuta, kuna Babüloonia sõjavägi ei eksisteerinud enam.
Riigi idapiiri jäid, nagu Meedia ajastulgi, pidevalt ohustama [[sakad]]. Pole teada, kui kaugele itta meedlaste võimuala ulatus. Kyrose valitsusajal sai põhjapiiriks Jaxartes ([[Sõrdarja]]), mis kindlustati rea piirirajatistega. Hoolimata neist suurtest edusammudest tapeti Kyros 530 e. Kr. lahingus stepirahvaste vastu.
[[Kategooria:Iraani ajalugu]]
| |||