Juhan Paberit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2007}}
'''Juhan Paberit''' (sündinud [[13. märts]] [[1917]] [[Valguta vald]], [[Tartu maakond]]) olion eesti skulptor.
 
Õppis 1925-1928 [[Rõngu]] algkoolis, 1931-1938 Tartu Poeglastegümnaasiumis.
Õppis 1925-1928 Rõngu algkoolis, 1931-1938 Tartu Poeglastegümnaasiumis. II Maailmasõja ajal oli mobiliseerinud punaarmeesse. Õppis aastast 1946 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetas 1952 ERKI. Töötas 1952-1953 Tartu kunstikoolis. 1953-1954 Kunstifondi Tartu osakonna direktor. 1965-1972 Kunstnike Liidu Tartu osakonna sekretär. Loonud portreid, mälestusmärke, nt: Paide fašismiohvrite mälestusmärke(1967, arhitekt Ü. Sirp), II maailmasõjas langenud sõdurite mälestussammas Elvas (1979, arhitekt G. Valdre) ja Kanepis (1984, arhitekt G. Valdre), Oisu valla alal langenute mälestussammas (1990, arhitekt A. Murdmaa). Teinud hauamonumente, sealhulgas professor V. Meipalu (1977, Tartu Maarja kalmistu), akadeemik A. Mölder (1981, Tartu Pauluse kalmistu), professor K. Aru (1991, Tartu Puiestee kalmistu). –Tal on vennapoeg Tõnis Paberit (19. XI 1952.) (``1000 Tartlast läbi aegade ´´ )
II Maailmasõja ajal oli mobiliseerinud punaarmeesse.
 
Õppis aastast 1946 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetas 1952 [[ERKI]]. Töötas 1952-1953 [[Tartu kunstikool]]is.
Skulptor Juhan Paberit (s. 1917) sünnikoht Lõve veski, kus tulevane kunstnik veetis oma lapsepõlve möldri lasterikkas perekonnas.(``Siin- ja sealpool maanteed ´´ )
* 1953-1954 Kunstifondi Tartu osakonna direktor.
Laste nimed: Juhan, Ülo, Valdek, Olev, Endel, Helmi, Rein, Hilja, Laine, Eda.
* 1965-1972 Kunstnike Liidu Tartu osakonna sekretär.
 
Õppis 1925-1928 Rõngu algkoolis, 1931-1938 Tartu Poeglastegümnaasiumis. II Maailmasõja ajal oli mobiliseerinud punaarmeesse. Õppis aastast 1946 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetas 1952 ERKI. Töötas 1952-1953 Tartu kunstikoolis. 1953-1954 Kunstifondi Tartu osakonna direktor. 1965-1972 Kunstnike Liidu Tartu osakonna sekretär. Loonud portreid, mälestusmärke, nt: [[Paide]] fašismiohvrite mälestusmärke (1967, arhitekt Ü. Sirp), II maailmasõjas langenud sõdurite mälestussammas Elvas[[Elva]]s (1979, arhitekt G. Valdre) ja Kanepis[[Kanepi]]s (1984, arhitekt G. Valdre), Oisu valla alal langenute mälestussammas (1990, arhitekt A. Murdmaa). Teinud hauamonumente, sealhulgas professor V. Meipalu (1977, Tartu Maarja kalmistu), akadeemik A.Arseni Mölder (1981, Tartu Pauluse kalmistu), professor K. Aru (1991, Tartu Puiestee kalmistu). –Tal– Tal on vennapoeg Tõnis Paberit (19. XI 1952.) (``1000 Tartlast läbi aegade ´´ )
Skulptor Juhan Paberit on Valguta paigus metsa istutanud. (K. Kirt ;``Tartu rajoon ´´ )
 
Skulptor Juhan PaberitPaberiti (s. 1917) sünnikoht on Lõve veski, kus tulevane kunstnik veetis oma lapsepõlve möldri lasterikkas perekonnas.(``Siin- ja sealpool maanteed ´´) Laste )nimed: Juhan, Ülo, Valdek, Olev, Endel, Helmi, Rein, Hilja, Laine, Eda.
Peale Rõngu kooli, läks Juhan Tartu PoeglasteGümnaasiumi, samal ajal õppis seal ka tema vend Ülo ja Valdek käis Rõngu algkoolis. Majanduslik olukord oli väga raske. Seepärast venis õpingute aeg väga pikaks. Lõve veski läks pankrotti. Pere läks elama Taremetsa, Linnu Jaani juurde, hiljem luhta, Luhavälja tallu vanaisa juurde. Tulimäelt saadi maad. Juhan rentis maad Oru talus, Väike Rõngus, haris ja koristas. Ülo ja Valdek olid kuskil mujal karjapoisid. Pärast seda tuli nõukogude võim. Tõõtas poolaastat kohtu uuriana. Sõja algul evakueerus Venemaale. Pool aastat oli tööpataljonis saraatovi linnast idas. Kõik kaaslased olid venelased kes olid 50-60 aastased.Sealt mobiliseeriti Eesti laskur korpusesse. Siis tagavara polku, lõpuks formeeriti Eesti laskur korpusesse, suurtüki väkke. Sõda oli hull. (neli aastat, kaheksateist lahingut, kaks korda sai kergelt haavata.)
 
Skulptor Juhan Paberit on Valguta paigus metsa istutanud. (K. Kirt ;``Tartu rajoon ´´ )
Lätis peeti poliit õppust, seal joonistas neljakümne sõduri portreed, julgustus, millega läks Starkoffi jutule. Soovitas oma õpilaseks. Juhan ja Jaan Vares olid viimased Starkoffi õpilased. Lõpetas kooli Hirve õpilasena, skulptuuri osakonna. Kokku õppis kuus aastat.
 
Peale Rõngu kooli, läks Juhan Tartu PoeglasteGümnaasiumiPoeglastegümnaasiumi, samal ajal õppis seal ka tema vend Ülo ja Valdek käis Rõngu algkoolis. Majanduslik olukord oli väga raske. Seepärast venis õpingute aeg väga pikaks. Lõve veski läks pankrotti. Pere läks elama Taremetsa, Linnu Jaani juurde, hiljem luhta, Luhavälja tallu vanaisa juurde. Tulimäelt saadi maad. Juhan rentis maad Oru talus, Väike Rõngus, haris ja koristas. Ülo ja Valdek olid kuskil mujal karjapoisid. Pärast seda tuli nõukogude võim. TõõtasTöötas poolaastatpool aastat kohtu uurianauurijana. Sõja algul evakueerus Venemaale[[Venemaa]]le. Pool aastat oli tööpataljonis saraatovi[[Saraatov]]i linnast idas. Kõik kaaslased olid venelased, kes olid 50-60 aastased. Sealt mobiliseeriti Eesti laskur korpusesselaskurkorpusesse. Siis tagavara polkutagavarapolku, lõpuks formeeriti Eesti laskur korpusesselaskurkorpusesse, suurtüki väkke. Sõda oli hull. (neli aastat, kaheksateist lahingutsuurtükiväkke, kaks korda sai kergelt haavata.)
 
Lätis peeti poliit õppust, seal joonistas neljakümne sõduri portreed, julgustus, millega läks Starkoffi[[Anton Starkopf]]i jutule. Soovitas oma õpilaseks. Juhan ja Jaan Vares olid viimased StarkoffiStarkopfi õpilased. Lõpetas kooli Hirve õpilasena, skulptuuri osakonna. Kokku õppis kuus aastat.
 
On valmistanud 103 hauasammast. Proovinud ka puidu raiumist.
 
Palju on tegelenud ühiskondliku tööga.
Juhan Pütsep soovitas ehitada Kunstnike maja, ehitus läks käima ja kestis 8 aastat. (lõpuks oli direktoriks Juhan Lust), lisaks ühiskondlikele ruumidele ka ateljeed ja korterid (erastati kollaste kaartide eest ). Kunstnike Liit sai selle tõttu mitu miljonit kahju.
 
Tegeles pronksi valamisega 6 aastat, tegi 16 tööd. Sellise meetodiga teised veel ei valanud ([[Jaan KoortiKoort]]i retsept ), abis olid pojad Mart ja Rein.
 
Juhan on tegelenud ka spordiga, jooksnud poolteist ringi ümber maakera. (- 8 kilomeetrit 6 korda nädalas kuni kaheksakümne aastaseks saamiseni, peale seda 5 kilomeetrit päevas, nüüd viimases otsas 3 kilomeetrit kõndi päevas (seal on tervise retsept).