Endel Isop: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Endel Isop sündis 21. märtsil 1922. aastal [[Võsu]]l (Palmse vallas, Virumaal) kapten Voldemar Isopi perekonnas. 1939. aastal lõpetas ta [[Rakvere Gümnaasium]]i ja õppis seejärel [[Tallinna Õpetajate Seminar]]is. 1941. aastal sundmobiliseeriti Endel Isop [[Punaarmee]]sse. 1941–1942 viibis tööpataljonides, 1942. aasta lõpul ja 1943. aasta algul osales Velikije Luki lahingutes. Suunati seejärel Podolski sõjakooli, mille lõpetas 1944. aasta aprillis nooremleitnandina. 1944–1945 osales lahingutes Saaremaal ja Kuramaal.
Töötas aastatel 1946–1948 Rakvere 1. Keskkoolis ning aastatel 1948–1955 Rakvere Õpetajate Seminaris sõjalise ja kehalise kasvatuse ala juhatajana. Töötamise kõrval õppis Leningradis Lesgafti-nimelises Kehakultuuri Instituudis, mille lõpetas 1955 ''cum laude''. 1955–1963 oli Endel Isop Tartu Riikliku Ülikooli kehalise kasvatuse kateedri vanemõpetaja. Neil aastail tekkis tal tõsisem teaduslik huvi orienteerumise ning orienteerumisspordi vastu. Lisaks orienteerumise-alasele teaduslikule ning pedagoogilisele tööle konstrueeris Endel Isop uut tüüpi orienteerumiskompassi, mille võttis tootmisse Soome firma Suunto. Endel Isop oli ka esimeste orienteerumise võistlusmääruste projekti (1959) autor ning lõplike määruste (1960) kaasautor. 1967. aasta detsembris kaitses ta teaduste kandidaadi (PhD)
Aastatel 1963–1982 töötas Endel Isop Tallinna Pedagoogilises Instituudis kehalise kasvatuse metoodika kateedri juhatajana, olles algul vanemõpetaja, aastast 1969 aga dotsent. Sel eluperioodil lõi Endel Isop märkimisväärsel hulgal eestikeelset õppekirjandust – kõrgkooliõpikuid ning muid õppematerjale. Kogu oma teadusliku ja pedagoogilise tegevuse vältel oli Endel Isop enam kui 200 teadusliku või populaarteadusliku artikli ning õppevahendi autoriks.
Pärast 1982. aastal kateedrijuhataja kohalt pensionile minekut
==Looming==
| |||