Galvanomeeter: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jaanus2011 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Jaanus2011 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[Image:Galvanometer scheme.png|thumb|D'Arsonvali/Westoni galvanomeeter.]]
'''Galvanomeeter''' on analoogmõõteriist määramaks elektrivoolu olemasolu, suurust ja suunda elektrijuhis. Galvanomeetriga on võimalik kindlaks teha väga nõrga voolu olemasolu juhis, uuemate galvanomeetrite <ref>[http://www.laxtronics.com/products/test_equipments/precision_galvanometer.htm OV 10]</ref>. puhul näiteks lahutusvõimega kuni 0.2nA
 
== Ehitus ==
Tänapäeval enim levinud galvanomeeter(d'Arsonvali galvanomeeter <ref>[http://wn.com/mirror_galvanometer d'Arsonvali galvanomeeter]</ref>) koosneb kergest traatpoolist, kahe lihvitud poolusega püsimagnetist ja skaalast. Pool, mis elektrivoolu olemasolul pöördub püsimagneti kahe pooluse vahel, on valmistatud kergest vasktraadist või kullaribast, mille laius jääb alla 0,2mm ja paksus on mitte rohkem kui 0,025mm. Pooli külge on kinnitatud väike peegel,mis käitub optilise osutina, peegeldades valguskiirt fikseeritud skaalale. Lisaks on veel pooli külge kinnitatud vedru, mis voolu puudumisel hoiab peeglit ja pooli tasakaaluasendis ning samuti pärast pooli läbiva voolu katkemist taastab nullasendi.
 
== Tööpõhimõte ==
11. rida:
[[Image:Western Union standard galvanometer.jpg|thumb|150px|right|Tangent galvanomeeter ]]
Varaseim teade galvanomeetrist pärineb Saksamaalt, Halle ülikoolist, aastast - 1820, ning selle ehitaja oli Johann Schweigger. Seadme ehitusel osales ka Prantsuse füüsik [[André-Marie Ampère]]. Nimi ise aga pärineb Itaalia füüsiku [[Luigi Galvani]] perekonnanimest, kes avastas 1791. Aastal galvaanielemendi tööpõhimõtte.
Esimesed galvanomeetrid<ref>[http://www.sparkmuseum.com/GALV.HTM Galvanomeetrite ajaloost]</ref> (tangent galvanomeeterid <ref>[http://physics.kenyon.edu/EarlyApparatus/Electrical_Measurements/Tangent_Galvanometer/Tangent_Galvanometer.html Tangent galvanomeeter]</ref>) olid ehitatud fikseeritud, voolu juhtivast traatmähisest või –raamist, mille sisemuses paiknes vabalt pöörduv magnetnõel.Tangents galvanomeetritel oli aga kaks puudust . Esiteks nende toimimine põhines Maa magnetväljal ja seetõttu tulid nad kasutamiseks asetada nii, et magnetnõela tasakaaluasend paikneks Maa magnetvälja jõujoontega paraleelselt. See oli vajalik selleks, et nõel pöörduks Maa magnetvälja jõu mõjul tagasi oma tasakaalu asendisse niipea, kui elektrivool juhis katkeb. Teine puudus seisnes selles, et nad olid mõjutatavad läheduses paiknevatest magnetitest või rauast kehadest. Seetõttu polnud nõela kõrvalekaldumine nullasendist lineaarses sõltuvuses voolutugevusega juhis. Hilisemates galvanomeetrites (d'Arsonvali galvanomeetrid) on need kaks puudust puudused likviteeritud. Nimelt asetati pool fikseeritud magnetpooluste vahele, mis tekitavad püsivalt stabiilse magnetvälja.
 
== Kasutus ==