Hedwig Büll: erinevus redaktsioonide vahel

'''Anna Hedvig Büll''' (sündinud '''Anna Hedwig Bühl''', [[23. jaanuar]] (vn. kl. 4. veebruar) [[1887]] [[Haapsalu]] – [[3. oktoober]] [[1981]] [[Heidelberg]] [[Saksamaa]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Eesti]] [[kristlik]] [[misjonär]] [[Lähis-Ida]]s, kes päästis tuhandeid [[armeenlased|armeenia]] orbe [[Ottomani impeeriumTürgi]]iss toimunud [[armeenlaste genotsiid]]i ajal. Selle tegevuse eest sai ta armeenlastelt hüüdnime "Armeenlaste Ema".

TaBüll sündis kristlikku humanismi au sees pidavasse peresse. Ta isa oli jõukas Haapsalu kaupmees Ernst Gott­lieb Theodor Büll ja ema Alma-Louise Wilhelmine Stürmer.

[[1909]] luges taBüll lehest kristlaste (peamiselt armeenlaste, [[kreeklased|kreeklaste]] ja [[assüürlased|assüürlaste]]) vastasest genotsiidist[[genotsiid]]ist OttomaniOsmanite impeeriumis. Sooviga aidata kaasa kristlike laste päästmisele, sõitis ta samal aastal (mõnedel andmetel ka 1911) tööle [[Marash]]i Beiteli-nimelisse lastekodusse[[lastekodu]]sse. Seal õppis ta ära [[armeenia keel|armeenia]] ja [[süüria keel]]e. Lastekodu tööLastekodutöö kõrvalt oli ta ka õpetajaksõpetaja kohalikus koolis.<ref>http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/04.05.07/elu/2.shtml</ref> Kuna käis [[I maailmasõda]], oli olukord pinev ja 1919 saatsid [[Kiliikia]] okupeerinud Prantsuse väed ta Saksa heategevusorganisatsiooni esindajana maalt välja.

Järgneva aasta veetis taBüll Euroopas, sobitas tutvusi ja otsis annetajaid. 1921 külastas ka Eestit, kus taotles [[opteerumine|optandina]] kodakondsust[[kodakondsus]]t, mille ta ka sai. Eesti kodanikuks jäi ta surmani.

1921. aasta teisel poolel läks taBüll [[Süüria]]sse, kuid nüüd juba Prantsuse heategevusorganisatsiooni "Abi Idakristlastele" esindajana. Annetatud raha eest ostis ta [[Aleppo]]sse maatüki, kuhu tõi üle [[Marashi]] armeenlased. Tuhanded inimesed tuli toita, katta, koolitada ja anda neile peavari. Laagris levis isegi [[katk]]. Inimeste ravimiseks ehitati haigla. Samuti ehitati armeeniakeelseid koole. Loodining loodi kangakudumis- ja käsitööettevõtteid.

Aleppo asundus tegutses [[1951]]. aastani, mil enamusenamik sealsetest asunikest läks edasi [[Armeenia NSV|Nõukogude-Armeeniasse]]. Büllile aga sissesõiduluba ei antud ja nõukogude ajal temast ei räägitud. Armeenia armeenlased said esmakordselt temast laiemalt teada alles 1980. aastate lõpus.