Erinevus lehekülje "Põhjagermaani keeled" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (r2.7.1) (robot muutis: de:Nordgermanische Sprachen)
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}
'''Põhjagermaani keeled''' ehk '''skandinaavia keeled''' on [[läänegermaani keeled|läänegermaani keelte]] ja [[idagermaani keeled|idagermaani keelte]] kõrval üks kolmest [[germaani keeled|germaani keelte]] harust, [[Indo-Euroopa keelte]] allharu koos läänegermaani ja väljasurnud [[idagermaani keeltega]].
 
Neid kõneldakse [[Taani]]s, [[Norra]]s, [[Rootsi]]s, [[Soome]]s, [[Fääri saared|Fääri saartel]], [[Island]]il ja mingil määral [[Gröönimaa]]l, samuti [[immigrant]]ide seas [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Austraalia]]s.
Keeltegruppi on mõnikord nimetatud ka [[Põhjamaade keelteks]], otsetõlge kõige tavalisemast mõistest, mida kasutatakse [[Taani]], [[Rootsi]] ja [[Norra]] õpetlaste seas. Skandinaavias kasutatakse Skandinaavia keelt ka mõistena viidates nimelt vastastikku mõistetavatele keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning on seega Põhjamaade keelte alarühma veel kitsam tähendus. Mõiste Skandinaavia tõusis [[18.sajandil]] varajase keelelise ja kultuurilise [[Skandinavismi liikumise]] tulemusel, viidates inimestele, kultuuridele ja keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning rõhutades oma ühist päritolu. Mõistet [[''Põhjagermaani keeled'']] kasutatakse [[geneetilises keeleteaduses]], samas kui mõiste ''Skandinaavia keeled'' esineb kaasaegse standardkeele õpingutes ja Skandinaavia [[murdekontinuumis]].
Umbes 20 miljonile inimesele Põhjamaades on Skandinaavia keel emakeeleks, kaasa arvatud Rootsi vähemused Soomes. Keeli, mis kuuluvad põhjagermaani keelepuusse räägitakse mõningal määral [[Gröönimaal]] ning immigrantide gruppide poolt peamiselt [[Põhja-Ameerikas]] ja [[Austraalias]].
 
Kõik põhjagermaani keeled pärinevad [[muinaspõhja keel]]est. Nad jagunevad kaheks keelerühmaks:
15

muudatust