Raamatukogundus: erinevus redaktsioonide vahel

Suurim ja tuntuim vana aja raamatukogu oli Assüüria kuninga Assurpanipali (668-631 eKr) raamatukogu, mis asus Nineve linnas. Raamatukogu fond koosnes umbes 5000-10 000 savitahvlist. See raamatukogu oli universaalne, sest seal säilitati kuninganimistuid, matemaatika, astronoomia ja meditsiini töid, sõnastikke ja grammatikaid. Religioossed tekstid asusid eraldi ruumis. Ilukirjandust oli teistest vähem, sest seda anti edasi suuliselt. Assurpanipal oli üks vähestest kirjaoskajast valitsejast, kes avaldas oma raamatukogus tolleaja tähtsamad raamatud. Kirjutajad tegid raamatutest koopiaid. ~100 000 savitahvlit, alles ~20 000. Savitahvlid olid põletatuna vastupidavamad kui papüürus. Ainult vähesed lihtinimesed kasutasid raamatukogusid, sest olid kirjaoskamatud. Tol ajal oli raamatukogu nii raamatukogu, arhiiv kui muuseum.<ref>[Boris Volodin (2005) "Maailma raamatukogude ajalugu" Tallinn]</ref>

 

Antiikmaailma suurim raamatukogu oli Aleksandrias asuv Museioni raamatukogu , mille asutas Ptolemaios 3. saj. eKr. Seal asus umbes 700 000 käsikirja papüürustel. Pandi kokku esimene nimestik Kaleimachose poolt, mis sisaldas isikute eluloolisi andmeid, teadustööde nimestikku. Biograafiad, bibliograafia ja raamatukogu kataloogid selle kohta mida sisaldas Museion.