Imperfektiivne aspekt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Imperfektiivne aspekt''' on aspekt, mis tähistab piiritlemata situatsiooni. Piiritlemata on situatsioon sel juhul, kui kujuteldav vaatluspunkt jääb situatsiooni kulu sisse. ...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 27. aprill 2011, kell 20:59

Imperfektiivne aspekt on aspekt, mis tähistab piiritlemata situatsiooni. Piiritlemata on situatsioon sel juhul, kui kujuteldav vaatluspunkt jääb situatsiooni kulu sisse.

Näiteks Päike kõrvetas. Poisid suusatasid viis kilomeetrit.


Lausega väljendatud situatsiooni primaarne aspekt sõltub eelkõige verbi aspektist, s.o verbiga väljendatud situatsioonitüübi piiritletavusest ehk perfektiivsest situatsioonist/mittepiiritletavusest ehk imperfektiivsest situatsioonist ning situatsiooni kestuslikkusest. Tüüpiliselt piiritlemata on mittepiiritletavad situatsioonid, mis on ühtlasi kõik duratiivsed.

Näiteks Jüri magab. Poiss jookseb õues.


Duratiivsed piirivõimalusega situatsioonid võimaldavad mõlemat aspekti.

Näiteks Ta ehitas suvilat. (piiritlemata)- Ta ehitas suvila. (piiritletud) Poiss kasvas. (piiritlemata)- Poiss kasvas kahemeetriseks. (piiritletud)


Aspekti väljendamise põhivahendiks on eesti keeles objekti totaalne (genitiivne või nominatiivne) või partsiaalne (partitiivne) vorm. Täissihitis osutab ühemõtteliselt tegevuse piiritletusele

Näiteks Oskar tõi Tiidule jäätise. Mehed ehitasid endale maja.


Osasihitis võib viidata nii piiritlemata tegevusele

Näiteks Mehed ehitasid endale maju.


Täissihitis võib viidata ka piiritletud tegevusele

Näiteks Oskar tõi Tiidule jäätist.


Aspektitõlgenduse määrab ka teksti ajaline perspektiiv; kas sündmusi käsitatakse minevikulistena, tagasivaatavalt või üksteisele järgnevatena. Nendel juhtudel on kaheti tõlgendatavas lauses eelistatud piiritletud tõlgendus.

Näiteks Oli varajane hommik. Jüri jooksis uksele.


Või olevikulistena, sissevaatavalt, osalt kattuvatena. Sellisel juhul on eelistatud piiritlemata tõlgendus.

Näiteks On varajane hommik. Jüri jookseb uksele.


Mittekestva tegevuse piiritlematuks muutmiseks tuleb seda tegevust vaadelda n.ö aegluubis, anda talle kestvus. Seda saab teha osasihitise, ajaadverbide aeglaselt, pikkamööda, aina, üha, parajasti, edasi, alati, pidevalt jt ning ajakulgu iseloomustavate viisiadverbide järk-järgult, aeglaselt, pikkamööda, tasapisi jt abil.

Näiteks Tõnu tellib taksot. Jüri võidab Peetrit alati. Oks murdus järk-järgult.