Harilik pihlakas: erinevus redaktsioonide vahel

| sünonüümid =

}}

'''Harilik pihlakas''' (''Sorbus aucuparia'') on [[roosõielised|roosõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[pihlakas|pihlaka]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[heitlehisus|heitlehine]] [[lehtpuu]].

 

 

==Kirjeldus==

Harilik pihlakas kasvab enamasti 4–10 meetri kõrguseks. Eesti kõrgeimad pihlakad ulatuvad isegi 20 meetrini. Maailma kõrgeim äramõõdetud pihlakas oli 28 meetrit kõrge. Jämedamate harilike pihlakate [[ümbermõõt]] küündib 2 meetrini.

 

[[Puukoor]] on noortel puudel sile ja hõbehall, vanadel puudel kahvatu hallikaspruun ja kestendav, vahel isegi lõhenenud.

 

Pihlaka [[võrse]]d on rohelised ja alguses karvased. Pärast muutuvad nad hallikaspruunideks ja karvututeks. Pihlakal on [[liitleht|liitlehed]], mis koosnevad paaritust arvust lehtedest: need paiknevad muidu paarikaupa [[vastak leheseis|vastakuti]], aga [[leheroots|rootsu]] tipus on otse rootsu sihis suunatud leht, millel ei ole paarilist. Lehti on ühes võrses 9–19, kõige sagedamini 13 või 15. Kogu liitleht on 10–22 cm pikk ja 6–12 cm lai, iga leht eraldi on 3–7 cm pikk ja 1,5–2,3 cm lai. Lehed on [[saagjas leheserv|saagja]] servaga.

 

Harilik pihlakas õitseb [[juuni]]s. [[õis|Õied]] on valged ja moodustavad [[pööris]]e, mis koosneb kuni 250 õiest ning on 8–15 cm läbimõõdus. Õis on 1 cm läbimõõduga ja 5 kreemikasvalge [[kroonleht|kroonlehega]]. Õisi tolmeldavad [[putukad]].

 

 

==Paljunemine==

Väikestele asustamata meresaartele satub harilik pihlakas [[linnud|lindude]] abil, kes pihlakaseemneid söövad, meresaartele lendavad ja seal roojavad. Seemned säilitavad idanemisvõime ka linnu soolestikus.