George Edward Moore: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
TXiKiBoT (arutelu | kaastöö)
56. rida:
Oma kirjutises "[[Terve mõistuse kaitseks]]" ründas ta [[idealism]]i ning [[skeptitsism]]i välismaailma suhtes ([[välismaailmaskeptitsism]]i), väites, et need ei saa anda [[põhjend|alus]]eid oma [[metafüüsika|metafüüsiliste]] [[eeldus]]te [[aktsepteerimine|aktsepteerimiseks]], mis oleksid [[usutavus|usutavamad]] kui alused, mis meil on selleks, et aktsepteerida tervemõistuslikud väited oma [[teadmine|teadmise]] kohta maailmast, mida skeptikud ja idealistid peavad eitama. Oma kuulsas ettekandes "[[Välismaailma tõestus]]" ([[1939]]) esitas ta tervemõistusliku argumendi skeptitsismi vastu, tõstes parema käe ning öeldes: "Siin on üks käsi," ning seejärel tõstes vasaku käe ning öeldes: "Siin on teine käsi," millest ta tegi järelduse, et maailmas on vähemalt kaks välisobjekti, mistõttu ta teab, et [[välismaailm]] on olemas. Skeptikutele ei tundunud Moore'i argument muidugi täiesti veenev, kuid Moore kaitseb oma argumenti, viidates sellele, et skeptilised argumendid näivad vältimatult nõudvat viitamist "filosoofilistele intuitsioonidele", mille aktsepteerimiseks meil on tunduvalt vähem alust kui nende tervemõistusliku väidete aktsepteerimiseks, mis skeptiliste argumentidega väidetavalt ümber lükatakse.
 
Moore'i argument "Siin on üks käsi..." mõjutas sügavalt ka [[Ludwig Wittgenstein]]i, kes oma elu lõpus töötas välja uue lähenemise Moore'i argumendile, mis avaldati postuumseltpärast Wittgensteini surma raamatus "[[Tõsikindlusest]]".
 
==Keel==