Pelgulinna Gümnaasium: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim
toim
1. rida:
{{toimeta}}
[[Pilt:Pelgulinna Gümnaasium.jpg|thumb]]
'''Pelgulinna Gümnaasium''' on(endine [[Tallinn]]as'''Tallinna [[Pelgulinna asum]]is asuv [[gümnaasium]]46. KooliKeskkool''' ajaluguja algas'''Tallinna [[817. september|8.Keskkool''') septembril]]on [[1912Tallinn]], kui tööd alustatias [[MullaPelgulinna tänavasum]]alis 74asuv õpilasega. Esimene direktor olikunstikallakuga [[Arnold Puuseppgümnaasium]].
 
Kooli ajalugu algas [[8. september|8. septembril]] [[1912]], kui tööd alustati [[Mulla tänav]]al 74 õpilasega. Esimene direktor oli [[Arnold Puusepp]]. Alates [[2001]]. aastast on kooli direktor [[Tõnu Piibur]].
Pelgulinna Gümnaasium on kunstikallakuga kool.
 
Lisaks klassiruumidele on koolis aula, võimla, ujula, neli ateljeed, tööõpetuse ja käsitööklassid, füüsika-, keemia- ja muusikakabinetid, arvuti-, skulptuuri- ja graafikaklassid, söökla, raamatukogud, logopeediakabinet ning arsti ja hambaarsti vastuvõtt. Koolimaja renoveeris [[2007]]. õppeaastal Vivatex Holding OÜ, kes hoolitseb koolimaja eest järgmised 30 aastat.
Alates [[2001]]. aastast on kooli direktor [[Tõnu Piibur]].
 
Koolimaja renoveeris [[2007]]. õppeaastal Vivatex Holding OÜ, kes hoolitseb koolimaja eest järgmised 30 aastat.
 
==Fakte kooli ajaloost==
 
==Kronoloogia==
* [[1912]] ([[8. september]]) — alustas tööd Mulla tänaval koos 7. poeglaste ja 8. tütarlaste algkool kokku 74 õpilasega. Direktor Arnold Puusepp
 
* [[1917]] — samas majas ühtne 17. algkool
 
* [[1921]] — koolis oli 162 õpilast
 
* [[1928]] — valmis uus koolimaja 6-klassilisele algkoolile Ristiku 69; 475 õpilast, 12 klassikomplekti
* [[1937]] — kooli 25. aastapäeval sai kool esimese lipu (praeguseni säilinud)
 
* [[1937]] — kooli 25. aastapäeval sai kool esimese lipu (praegu säilinud)
 
* [[1938]] — direktor Kirill Hansmann
 
* [[1943]] — direktor Johannes Kasemets
 
* [[1946]] — loodi Tallinna 17. Keskkool
* [[1948]] — alustasid tööd rahvatantsurühmad N. Raadiku ja A. Raadiku juhtimisel
 
* [[1948]] — alustasid tööd rahvatantsurühmad N. Raadiku ja A.Raadiku juhtimisel
 
* [[1950]] — lõpetas 17. Keskkooli esimene lend, direktor Marie Salum
 
* [[1955]] — direktor Freide Kon
 
* [[1950]] — [[1961]] Ristiku tänava koolimajas sai keskkooli lõputunnistuse 412 lõpetajat, neist 11 kuldmedaliga
 
* [[1961]] — valmis praegune koolimaja Mulla 7, arhitekt U. Ivask. Kool nimetati Tallinna 46. Keskkooliks. Õppima asus 1352 õpilast 38 klassikomplektis, direktor Rene Rekand
 
* [[1962]] — alustati kunsti süvaõppega V. Sisaski eestvõttel, avati muusikaklassid, asutati balletiansambel "Pähklipureja" Svetlana Järvi juhendamisel, vokaalansambel "Ritsikad" M. ja R. Hundi juhendamisel ning teaduse- ja tehnika klubi D. Vardja juhtimisel, hakati välja andma kooli almanahhi H. Pille ja I. Kivistiku juhtimisel
 
* [[1964]] — vabariigi parim kool kunstilise ja tehnilise omaloomingu ülevaatusel; [[Tallinnfilm]] tegi koolist filmi "Meie kool"
 
* [[1967]] — direktor Linda Lebbin
 
* [[1968]] — direktor Lembit Türnpuu
 
* [[1970]] — koolis oli 1153 õpilast, 35 klassikomplekti, direktor Urve Buschmann
* [[1970]] — esietendus ballett "Metsajärv", juhendaja ja autor S. Järvi
 
* [[1970]] — esietendus ballett "Metsajärv" juhendaja ja autor S. Järvi
 
* [[1975]] — koolis oli 1095 õpilast
 
* [[1976]] — direktor Tiiu Matt
* [[1978]] — "Pähklipureja" sai [[näidiskollektiiv]]i nimetuse
 
* [[1978]] — «Pähkilpureja» sai näidiskollektiivi nimetuse
 
* [[1982]] — direktor Maive Tammissaar
 
* [[1984]] — direktor Arno Aser
 
* [[1985]] — "Pähklipureja" esimene reis Lääne-Euroopasse
* [[1987]] — kooli 75. aastapäeval sai kool uue lipu
 
* [[1987]] — kooli 75. aastapäeval saab kool uue lipu
 
* [[1989]] — kool nimetati Pelgulinna keskkooliks
 
* [[1990]] — koolis oli 922 õpilast, 33 klassikomplekti, "Pähklipureja" esines USA-s
 
* [[1991]] — direktor Ants Luukas
 
* [[1992]] — algasid iga-aastased lõpetajate kunstitööde näitused [[Kullo Lastegalerii]]s
 
* [[1993]] — avati keskkooli reaalharu
* [[1996]] — võideti Kooli-TV viktoriin
 
* [[2000]] — õpilasi 942, 33 klassikomplekti, 58 õpetajat, I-III klassid töötasid kahes vahetuses
* [[1994]] — lõpetas tegevuse kooli katlamaja, sest ehitati automaatsoojussõlm
 
* [[1996]] — rekonstrueeriti kooli ujula, võideti Kooli-TV viktoriin
 
* [[1997]] — arvutiklass sisustati uue põlvkonna arvutitega
 
* [[1998]] — renoveeriti kooli kunstigalerii
 
* [[1999]] — koolimaja sai uued aknad, sisustati skulptuuriklass ja videoklass
 
* [[2000]] — renoveeriti aula, ehitati kaasaegne arvutiklass, saadi Interneti püsiühendus, sisustati väga kaasaegne hambaravikabinet
 
* [[2000]] — õpilasi 942, 33 klassikomplekti, 58 õpetajat, I-III klassid töötasid II vahetuses. Täna on koolil lisaks klassiruumidele veel aula, võimla, ujula, neli ateljeed, tööõpetuse ja käsitööklassid, füüsika-, keemia- ja muusikakabinetid, arvuti-, skulptuuri- ja graafikaklassid, söökla, raamatukogud, logopeediakabinet, arsti ja hambaarsti vastuvõtt
 
* [[2001]] — alates 1912. aastast on keskharidust antud 4476 õpilasele
 
* [[2001]] — juulist alustas tööd uus direktor Tõnu Piibur
 
* [[2001]] — tehti põhjalik remont füüsikaklassis ja vahetati tagumise trepikoja aknad
 
* [[2006]]./[[2007]]. õppeaastal toimus kooli täielik renoveerimine. Koolimaja renoveeris Vivatex Holding OÜ, kes hoolitseb koolimaja eest järgmised 30 aastat
 
==Kooli traditsioonid==
*[[Õpetajate päev]]
 
*Jõulukontsert
*[[Õpetajate päev]]a tähistamine — [[abituurium]]i kingitus õpetajatele — esinemised, viktoriinid, kohvilaud
*Oma kooli nädal — veebruaris toimuv üritustesari, kuhu on kaasatud kooli vilistlased. Selle nädala raames toimuvad koolisisesed viktoriinid, koolisisene maastikumäng, kohtumised vilistlastega ja vilistlaskunstnike näitus.
 
*Märgiaktus — kooli märgi saavad kõik abituriendid
*Jõulukontsert — kooli kooride ja solistide üks suurimaid esinemisvõimalusi vanematele, endistele ja praegustele õpetajatele, sõpradele ja tuttavatele
*Moe-''show''
 
*Oma kooli nädal — veebruaris toimuv üritustesari, kuhu on kaasatud kooli vilistlased. Selle nädala raames toimuvad koolisisesed viktoriinid, samuti koolisisene maastikumäng. Kõik küsimused ja ülesanded on seotud oma kooli tundmisega. Klassijuhatajatundides toimuvad kohtumised vilistlastega. Samal ajal on võimaluse korral kooli koridori galeriis avatud vilistlaskunstnike näitus
 
*Märgiaktus — kooli märgi saavad kõik abituriendid, see on üks kooli sümboleid
 
*Moe-''show'' — õpilaste võimalus näidata oma oskusi käsitöö, kunsti kui ka liikumise vallas
 
*Eesti Vabariigi aastapäev — kontserdid, aktused
*Teatrikülastused
 
*Maastikumäng — koostöös Tallinna [[Lilleküla Gümnaasium]]iga
*Teatrikülastused — kord kuus erinevatele vanusegruppidele teatrietendused, mis on seotud riikliku õppekavaga
*Algklasside ball
 
*Kunstipäevad — kunstiõpetuse, muusikaõpetuse, tantsu ja kirjanduse koostöö vorm
*Maastikumäng — aineõpetajate ja klassijuhatajate koostööprojekt, mis kaasab õpilasi vanuses 11–15 aastat ja on füüsilise aktiivsuse hea kool. Koostöös Tallinna [[Lilleküla Gümnaasium]]iga
*Reaalainete nädal
 
*Tantsukontsert — viimastel aastatel on see toimunud koolis, kuid aastakümneid andis tantsuansambel "Pähklipureja" menukad täispikad kontserdid täissaalidele [[Rahvusooper Estonia|Estonia]] kontserdisaali laval
*Algklasside ball — tantsutundides õpitud oskuste realiseerimine. Üks ainulaadsemaid üritusi Tallinna koolide hulgas
*Gümnaasiumi jõuluõhtud koos õpetajatega — lavastatud tantsulis-muusikalise programmiga õhtu
 
*Kunstipäevad — õpilaste poolt oodatumaid üritusi — kunstiõpetuse, muusikaõpetuse, tantsu ja kirjanduse koostöö vorm
 
*Reaalainete nädal — reaalained humanitaarses koolis
 
*Tantsukontsert — seoses majanduslike raskustega on kontsert viimastel aastatel toimunud koolis. Aastakümneid andis tantsuansambel "Pähklipureja", kes tegutseb ka praegu koolis edasi, menukad täispikad kontserdid täissaalidele [[Rahvusooper Estonia|Estonia]] kontserdisaali laval
 
*Gümnaasiumi jõuluõhtud koos õpetajatega — toimuvad kas kabaree, varietee, salongiõhtu vms stiilis. Lavastatud tantsulis-muusikalise programmiga õhtu
 
*Jõulumüük — õpilaste kunstitöödest
*Luulekonkurss "Ubin" - parimad tööd avaldatakse kogumikus "Ubin"
 
*Luulekonkurssidel osalemine - Luulekonkurss "Ubin", mille parimad tööd avaldatakse kogumikus "Ubin"
 
*Direktsiooni vastuvõtt parimatele õpilastele
*Lauluvõistlus — laulustuudios õppivaist õpilastest tublimad esindavad kooli [[Põhja-Tallinn]]a lauluvõistlusel "[[Siller (lauluvõistlus)|Siller]]", kust parimad saavad edasi üle-eestilisele lauluvõistlusele "[[Laulukarussell]]"
 
*Lauluvõistlus — laulustuudios õppivate õpilaste võimalus esineda. Tublimad esindavad kooli Põhja-Tallinna lauluvõistlusel "Siller", kust parimad saavad edasi üle-eestilisele lauluvõistlusele "Laulukarussell"
 
*Põhja-Tallinna koolidele mõeldud projektid kunstis
*Muusikalised lavastused — "A nagu Aabel", "Kaotatud pildiraamat", "Jõulukuuske otsimas". Kava "Inimese tee" saavutas [[Betti Alveri luulekonkurss|Betti Alveri luulekonkursil]] 2000. aastal eripreemia.
 
==Tuntud vilistlasi==
*Muusikalised lavastused — "A nagu Aabel", "Kaotatud pildiraamat", "Jõulukuuske otsimas", "Inimese tee" — kava, mis saavutas [[Betti Alveri luulekonkurss|Betti Alveri luulekonkursil]] 2000. aastal eripreemia — kõikidesse lavastustesse on kaasatud nii lauljad, tantsijad kui ka näiteringis osalejad
Pelgulinna Gümnaasiumis ja tema eelkäijates on aastatel [[1950]]–[[2000]] saanud keskhariduse 2960 noort (51 lendu), nende seas palju tuntud isikuid:
 
*[[Martin Aunin]] (lõpetas 1989 hõbemedaliga)
==Tuntud vilistlased==
Pelgulinna Gümnaasiumis ja tema eelkäijates on aastatel [[1950]]–[[2000]] saanud keskkhariduse 2960 noort (51 lendu), nende seas palju tuntud isikuid:
*[[Raimo Aas]]
*[[Evald Hermaküla]] (lõpetas 1960 hõbemedaliga)
*[[Georg Bogatkin]]
*[[Ulvi Indrikson]]
178. rida ⟶ 109. rida:
*[[Piret Veski]]
*[[Mart Ummelas]]
 
==Kuldmedaliga lõpetanud==
*Laine Lepiste 1950
*Külli Koplus 1955
*Rein Munter 1955
*Viive Pruuli 1955
*Enn Pakri 1957
*Juhan Roos 1957
*Aare Sergo 1957
*Tiia Uustalu 1958
*Asta Tingas 1960
*Helgi Pliess 1960
*Heikki Vallaste 1961
*Reet Tuisk 1962
*Reet Külmet 1964
*Ants Ronk 1964
*Eve Keskküla 1965
*Marje Mägi 1965
*Riho Laugas 1967
*Tiiu Gutmann 1976
*Janne Jehe 1986
*Ville Jehe 1988
*Jaanika Liik 1989
*Annikka Vilippus 1991
*Peeter Tambu 1991
*Kristiina Rebane 1992
*Evelin Kalju 1995
*Ruth Annert 1996
*Meelis Saluvee 1999
*Margot Mars 2000
*Karolin Lorents 2005
*Mari Muldmaa 2005
*Külli Reha 2005
*Annette Uiga 2009
 
==Hõbemedaliga lõpetanud==
*Toivo Kallas 1950
*Alice Jessar 1954
*Rein Leidtrop 1955
*Eha Raudvee 1955
*Rein Sütiste 1955
*Aada Krebstein 1957
*Priit Perri 1958
*Malle Kont 1960
*[[Evald Hermaküla]] 1960
*Helle-Mai Vahtel 1960
*Sirje Kissa 1962
*Tõnu Tamm 1964
*Hulda Sauks 1964
*Viive Kallas 1965
*Ester Pärna 1965
*Inna Sarv 1965
*Krista Grosholm 1965
*Reet Saatla 1986
*Kadri Sotsilovski 1986
*Mae-Brit Eskola 1986
*Siiri Suur 1986
*Piret Lõns 1986
*Piret Võerahansu 1986
*Marika Puusep 1987
*Ülle Saluvere 1987
*Pille Saluvere 1987
*Monica Hein 1988
*Ave Ergma 1988
*Epp Luuk 1988
*Margit Juurmaa 1989
*[[Martin Aunin]] 1989
*Kaia Rammulus 1989
*Hannes Erm 1990
*Priit Põldme 1990
*Liivi Reisberg 1991
*Andrus Kluge 1991
*Anneli Pello 1991
*Kadi Kerner 1991
*Kadri Toompark 1992
*Marit Talivee 1992
*Katrin Veersalu 1992
*Piret Põldre 1992
*Maret Põldre 1993
*Liina Areng 1995
*Veroonika Mardi 1995
*Kati Kiil 1996
*Riste Saat 1996
*Kristiina Arusoo 1997
*Tuuli Reinsoo 1999
*Kadri Korp 2001
*Janika Hiis 2002
*Margarita Smirnova 2002
*Kadri Tenno 2002
*Maria Bulatova 2003
*Olga Guljanskaja 2003
*Anete Ojaste 2005
*Berit Pähkel 2005
*Katri Lumi 2005
 
==Allikad==