Redaktsioon: 10. märts 2011, kell 07:08 redigeeri Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. aprill 2011, kell 23:10 redigeeri eemalda Ulrikaekm (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8481 muudatust tb+kat. Uuem muudatus →
1. rida: {{Taksonitabel ~~[[Pilt:Galium verum01.jpg\|pisi]]~~ \| nimi = Hobumadar '''Hobumadar''' (''Galium verum'') on [[madaralised\|madaraliste]] sugukonda [[madar]]a perekonda kuuluv taimeliik. ▼ \| värvus = taimed \| seisund = \| seisundi_süsteem = \| seisundi_ref = \| pilt = Galium verum01.jpg \| pildi_seletus = \| riik = [[Taimed]] ''Plantae'' \| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' \| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' \| selts = [[Emajuurelaadsed]] ''Gentianales'' \| sugukond = [[Madaralised]] ''Rubiaceae'' \| perekond = [[Madar]] ''Galium'' \| liik = '''Hobumadar''' \| binaarne = ''Galium verum'' \| binaarse_autor = [[L.]] \| levikukaart = \| levikukaardi_seletus = \| sünonüümid = }} ▲'''Hobumadar''' (''Galium verum'') on [[madaralised\|madaraliste]] sugukonda [[madar]]a perekonda kuuluv ~~taimeliik~~[[püsik\|mitmeaastane]] [[rohttaim]]eliik. ~~Rahvapäraselt~~Rahvapäraseid ~~kutsutud~~nimetusi: '''kollased maitsed''', '''kõhurohi''', '''liikmerohi''', '''neitsipunad'''.▼ Ülejäänud Eestis esinevatest madara liikidest on hobumadar kergesti eristatav [[õis\|õite]] kollase värvuse järgi. [[Vars]] on 30–60 cm pikk, püstine, ümar, harunemata. [[Leht\|Lehed]] kitsad, lineaarsed, tugevalt sissepoole rullunud servaga, peavarrel enamasti 8–12 kaupa. Õied kollased, tugeva magusa lõhnaga, koondunud suurtesse harunenud ebasarikatesse. ▼ ==Kirjeldus== ▲Ülejäänud Eestis esinevatest madara liikidest on hobumadar kergesti eristatav [[õis\|õite]] kollase värvuse järgi. [[Vars]] on 30–60 cm pikk, [[püstine vars\|püstine]], ümar, harunemata. [[Leht\|Lehed]] kitsad, ~~lineaarsed~~[[lineaalne leht\|lineaalsed]], tugevalt sissepoole rullunud servaga, peavarrel enamasti 8–12 kaupa. [[Õis\|Õied]] kollased, tugeva magusa lõhnaga, koondunud suurtesse harunenud [[ebasarikas\|ebasarikatesse]]. Õitseb juunist septembrini <ref>[http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=435]Herba.folklore.ee</ref>. ==~~Esinemine~~Kasvukoht== Kasvab kuivadel liivastel ja lubjarikastel rohumaadel, sageli koos ~~mägiristiku~~[[mägiristik]]u ja ~~angerpistiga~~[[angerpist]]iga. Levinud Eestis paiguti, kuid [[Lääne-Eesti\|Lääne-]] ja [[Põhja-~~Eestis~~Eesti]]s on tavaline. ==Kasutamine== Hobumadara [[juur]]test saadakse tumepunast (Läti lipu värvi) värvainet ~~lõnga~~[[lõng]]a või ~~kangaste~~[[kangas]]te värvimiseks. Kuna hobumadara õied on hästi intensiivselt kollased, siis on nad võetud kasutusele ka riide värvimisel: nad annavad puhta kollase värvuse. ~~Hobumadar on ka hinnatud [[meetaim]].~~ Hobumadar on ka [[ravimtaim]]. Tema head omadused tulenevad eelkõige tugevast põletikuvastasest toimest. Hobumadara tee aitab [[reuma]], [[maksapõletik\|maksa-]] ja ~~neerupõletike~~[[neerupõletik]]e ning verehaiguste korral. Madaramahlast valmistatavat salvi kasutatakse ~~haavandite~~[[haavand]]ite ja ~~ekseemi~~[[ekseem]]i raviks. <ref>[http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hobum.htm Liigikirjeldus - hobumadar]</ref> Hobumadar on ka hinnatud [[meetaim]]. [[Kategooria:Madaralised]] ~~==Rahvapärased nimetused==~~ [[Kategooria:Eesti taimed]] ▲Rahvapäraselt kutsutud: kollased maitsed, kõhurohi, liikmerohi, neitsipunad [[Kategooria:Ravimtaimed]] ==Viited==

Hobumadar: erinevus redaktsioonide vahel