Vikipeedia

Olemasolulause: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Olemasolulause ehk eksistentsiaallause''' on mittenormaallause ehk markeeritud lausetüüp, mis esitleb kuulajale uusi osalisi või situatsioone.
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2010}}
'''Olemasolulause ehk eksistentsiaallause''' on eesti [[lause]] üks põhitüüpidest, kus lausealguliseks teemaks on tavaliselt aega, kohta või omajat väljendav [[määrus]].
 
== Eesti keele olemasolulause omadused ==
== Lause põhitüübid ==
Kõigis eesti keele lausetes ei lange [[alus]] (A), teema (T;see, mille kohta midagi teatatakse) ja [[tegevussubjekt]] (TS; tegevuse sooritaja, seisundis olija) ühte või on kokkulangevus osaline. Sellest tulenevalt liigituvad eesti laused kolmeks põhitüübiks:
 
Eesti keeles on olemasolu võimalik väljendada omaette lausetüübiga. Sellesse lausetüüpi kuuluvaid lauseid nimetatakse olemasolulauseteks ehk eksistentsiaallauseteks. Olemasolulause esitleb kuulajale uusi osalisi või situatsioone, mis liidetakse tuttava koha või ajaga. Tüüpiline olemasolulause algab koha- või ajamäärusega ja selle öeldiseks on tegusõna ''olema'' vorm. Olemasolulause alus paikneb tavaliselt lause lõpus ja võib olla nii nimetavas kui ka osastavas käändes.<ref>M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 476.</ref>
1) [[Normaallause]], milles A = TS = T
 
* ''Siin'' (määrus) ''on'' (öeldis) [''suured heinamaad, kus hakkame pulle ja lambaid kasvatama''] (alus).
''Ema'' (A, TS, T) ''koristab tube.''
* ''Sahtlites'' (määrus) ''on'' (öeldis) [''musti ümbrikke päevapiltidega ja isegi kirju''] (alus).
 
Olemasolulause ei täida siiski alati kõiki nimetatud tingimusi, vaid selles võib ära jääda määrus, erineda võib sõnajärg ja ''olema'' asemel võib olla mingi teine olemasolu väljendav tegusõna.
 
* ''Sadas'' (öeldis) [''tihedat lund''] (alus).
2) Eksistentsiaal- ehk olemasolulause, milles A = TS ≠ T
* [''mingeid kutte''] (alus) ''siin'' (määrus) ''ka on'' (öeldis) ''ve?''
* [''Igal pool''] (määrus) ''sebis'' (öeldis) ''sõdureid'' (alus).
 
Võrreldes [[Normaallause|normaallausega]] langeb olemasolulauses tegevussubjekt grammatilise subjektiga kokku, pragmaatiline subjekt aga mitte. [[Kogeja-omajalause|Kogeja-omajalauses]] seevastu langeb tegevussubjekt pragmaatilise subjektiga ühte, grammatiline subjekt aga mitte.<ref>M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 476.</ref>
''Taevas'' (T) ''paistab päike'' (A, TS).
 
== Soome keele olemasolulause omadused ==
 
Soome keeles kasutatakse üsna samasugust olemasolulauset kui eesti keeles. Tüüpiline soome keele olemasolulause algab kohamäärusega, selle öeldiseks on tegusõna ''olla'' vorm ja selle alus on osastavas käändes.<ref>A. Hakulinen, M. Vilkuna, R. Korhonen, V. Koivisto, T. R. Heinonen ja I. Alho, Ison suomen kieliopin verkkoversio. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen verkkojulkaisuja 5, 2008. § 893.</ref>
3) Kogeja- omajalause, kus A ≠ TS = T
 
* [''Sairaanhoitajaliiton jäsenkunnassa''] (määrus) ''on'' (öeldis) [''sairaanhoitajia, jotka tekevät sielunhoitoterapiaa tarkoituksenaan tehdä homoista heteroita''] (alus). 'Õdede liidu liikmeskonnas on õed ~ õdesid, kes teevad hingehoiuteraapiat eesmärgiga muuta homod heteroteks.'
''Kassil'' (TS, T) ''on vurrud'' (A).
* ''Tääl'' (määrus) ''on'' (öeldis) [''näit mustii pisteit''] (alus). 'Siin on neid musti täppe.'
 
== Olemasolulause omadusedmuudes keeltes ==▼
 
Mitmes indoeuroopa keeles ei ole olemasolu väljendamiseks omaette lausetüüpi, vaid olemasolu tuleb väljendada näiteks formaalse subjektiga, nt rootsi keele ''Det finns en fotbollsplan bakom skolan.'' 'Kooli taga on jalgpalliväljak.' või saksa keele ''Es gab damals noch keine Straßenbahn.'' 'Siis polnud veel trammi.'
▲== Olemasolulause omadused ==
 
Eesti keele olemasolulause ei ole siiski erandlik. Näiteks jaapani keeles on tegusõnaga olemasolulause, mis meenutab eesti keele olemasolulauset, nt ''Niwa ni kodomo ga imasu.'' 'Hoovis on laps.' Vene keeles seevastu väljendatakse olemasolu sõnajärjega ilma tegusõnata, nt ''Na stolé lámpa.'' 'Laual on lamp.' Veel on olemasolu võimalik näiteks liitega väljendada nagu grööni keele läänemurdes, nt ''Illu-qar-vuq.'' 'Seal on majad.'<ref>E. Itkonen, Maailman kielten erilaisuus ja samuus. Osa 1. Åbo: Åbo Akademis tryckeri, 2008. Lk 358–362.</ref>
* Lausealguliseks teemaks on aega, kohta või omajat väljendav määrus.
 
== Viited ==
''Raamatupoes on erinevaid raamatuid.''
 
<references/>
* Koha- ja ajamääruse võib ära jätta juhul, kui see on kõnesituatsiooniga üheselt määratud.
 
''Müristab.''
 
* Grammatiliseks eripäraks on täis- ja osaaluse vahelduse võimalus.
 
''Kevadel tärkavad '''sinililled''' / tärkab '''sinililli'''.''
 
* Teatestruktuurist tulenevalt kasutatakse olemasolulauseid tihti suhtlusakti alustamiseks.
 
 
== Olemasolulauseid kujundavad verbid ==
* On tüüpiliselt intransitiivsed verbid. Neist kõige sagedamini esineb öeldisverb ''olema''.
 
* Olemasoluverbid:'' olema, asuma, leiduma, esinema, puuduma'' jne.
 
''Töös leidub häid näiteid.''
 
* Olukorraverbid, mis väljendavad olukorras olekut, ühest olukorrast teise üleminekut ja olukorra tekkimist:'' kostma, paistma, kogunema, seisma, vedelema, kasvama, muutuma, järelduma, surema, kukkuma, sündima, tekkima, kujunema'' jne.
 
''Peetril tärkas huvi raamatu vastu.''
 
* Liikumisverbid: ''tulema, kõndima, saabuma, sõitma'' jne.
 
''Pärnust pidi saabuma tädi.''
 
 
== Kasutatud kirjandus ==
 
Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Heno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut
 
[[Kategooria:Süntaks]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Olemasolulause"