Induktsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
Rpk (arutelu | kaastöö)
56. rida:
Teaduslik uurimistöö peab olema süstemaatiline. Teadlane ei ole ei ämblik, kes koob võrke oma fantaasiast, ega sipelgas, kes ainult kogub. Ta on mesilane, kes kogub materjali õitelt, kuid muundab ja seedib seda iseenese jõul. Oma uurimisalal kogutud kõigekülgse materjali paigutab teadlane tabelisse ning analüüsib seda, et avastada uuritavate nähtuste tõeline [[loomus]] ning avastada tingimused, mis uuritava objekti või nähtuse esile kutsuvad.
 
Kui me näiteks tahame teada saada [[soojus]]e loomust, siis peame kõigepealt kokku koguma kõik teadaolevad soojuse juhtumid (soojus, mis tekib [[päikesekiir]]test, tugevast [[hõõrumine|hõõrumisest]], [[vedelik]]u [[keetmine|keetmisest]], [[kompost]]ist, [[hobusesõnnik]]ust, [[vein]]i ja [[vürts]]ide mõjust...) ning kirjeldama igale juhtumile iseloomulikke tunnuseid ilma mingi eelneva arvamuseta. Edasi kogume kokku ja kirjeldame juhtumid, mis on sarnased soojuse juhtumitele, kuid mille korral soojust ei teki ([[kuu]] ja tähtede kiired, vedelikud, mis ei lähe keema, õhk, mis ei ole soojenenud...), püüdes kindlaks teha, kas on asju, mis on ühtedes tingimustes kuumad, teistes kuumad). Samuti paneme tähele soojuse erinevaid astmeid. Nõnda on lõpuks võimalik kindlaks teha, mis on soojuse [[olemus]] ja mis soojusega teatud tingimustel juhuslikult kaasneb. Soojuse olemuse moodustavad moodustavad need tunnused, mis kõikidel positiivsetel juhtudel (kui soojus esineb) on olemas, kõikidel negatiivsetel juhtudel (kui soojust ei esine) puuduvad ning mis esinevad astmeti. Bacon jõuab soojuse näite puhul järeldusele, et soojus on [[liikumine]], mis toimib [[keha]]de väiksematele osakestele.
 
Bacon peab sellise meetodi juures eriti oluliseks orienteeritust negatiivsete näidete otsimisele, mis ei lase teha ennatlikke üldistusi. Bacon omistab suurt tähtsust ka juhtudele, mille korral mingi vaatluse alusel on võimalik valida konkureerivate teooriate vahel.