Tiit Kuusik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jkristjan (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Jkristjan (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Tiit Kuusik''' (õieti '''Dietrich Kuusik'''; [[17. september]] [[1911]] [[Pärnu]] – [[15. august]] [[1990]] [[Tallinn]]) oli legendaarne eesti [[laulja]] (bariton), "Estonia" kauaaegne ooperisolist.
 
Tiit Kuusik kasvas üles Pärnus, gümnaasiumihariduse sai Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Samas koolis tegutsevas tantsuorkestris mängis viiulit, tšellot ja löökpille, laulis ka kooli poistekooris alguses tenorit, hiljem bassi. Tegutses ka kergemuusika palade lauljana. Peale gümnaasiumi lõpetamist hakkas laulutunde võtma lauluõpetajalt Elene Rebaselt.
Tiit Kuusik oli väga pika lauljakarjääriga bariton, kes püsis lauljana kõrgvormis ka hilises eas, lauldes tehniliselt nõudlikku repertuaari veel 70-ndatel eluaastatelgi. Tema karjäär algas 1938. aastal võiduga Viini rahvusvahelisel lauljate konkursil. Sellega kaasnes ka leping Viini Riigiooperis hooajaks 1938/39, hooajal 1942/43 laulis ta Kasseli Riigiooperis. "Estonia" ooperisolistina töötas ta aastatel 1940–1988. Teda on peetud unustamatuks baritoniklassikuks, seda eeskätt tema harukordselt pikaaegse kõrgvormi tõttu.
 
Ta oli väga pika lauljakarjääriga bariton, kes püsis lauljana kõrgvormis ka hilises eas, lauldes tehniliselt nõudlikku repertuaari veel 70-ndatel eluaastatelgi (karjääri lõpetas 77.-ndal eluaastal), mistõttu peeti teda unustamatuks baritoniklassikuks. Tema professionaalne karjäär algas 2. juunil 1938. aastal võiduga Viini rahvusvahelisel lauljate konkursil. Tema meisterlikku häälevalitsemist ja suurepärast laulmistehnikat toetab asjaolu, et konkursil osales 120 lauljat 17 riigist, kuid tihedale konkurentsile vaatamata suutis Tiit Kuusik esikoha saavutada. Konkursipalaks oli Kuusikul valitud ooperibaritoni repertuaaris väga kaalukas ja tehniliselt nõudlik Figaro kavatiin Rossini ooperist "Sevilla habemeajaja". Konkursi võiduga kaasnes ka leping Viini Riigiooperis hooajaks 1938/39, hooajal 1942/43 laulis ta Kasseli Riigiooperis. "Estonia" ooperisolistina töötas ta aastatel 1940–1988.
Laulmist õppis ta Tallinna Konservatooriumis [[Aleksander Arder]]i juhendamisel. Ta õppis ka viiulit ja tšellot ning viljeles aktiivselt kammerlaulu. Tema repertuaaris oli üle 600 romansi ja laulu.
 
Laulmist õppis ta Tallinna Konservatooriumis [[Aleksander Arder]]i juhendamisel. TaKuusik õppisviljeles kaaktiivselt viiulitkammerlaulu, soololaule saatis klaveril põhiliselt tema sõbra ja tšellotgümnaasiumiaegse ningpinginaabri viljeles[[Valter aktiivseltRoots]]i kammerlaulupoeg [[Valdur Roots]]. Tema repertuaaris oli üle 600 romansi ja laulu.
 
Kuusiku lauluklassis on kõrgtasemelist laulukunsti omandanud mitmed noored lauljad, kellest on hiljem kasvanud Eesti ooperi kuldaja lauljatetuumik: [[Georg Ots]], [[Aino Külvand]], [[Ester Lepa]], [[Alice Roolaid]], [[Helgi Sallo]], [[Tõnu Bachmann]], laulupedagoogid [[Raimund Alango]] ja [[Alice Roolaid]].
12. rida ⟶ 14. rida:
 
1994. aastast korraldab [[Estonia Selts]] laulja auks Tiit Kuusiku nimelist lauluvõistlust, kus esitatakse eranditult vaid eesti heliloojate loomingut.
 
==Rolle==
* Toreador ([[Georges Bizet]] - "[[Carmen]]")
* Onegin ([[Pjotr Ilitš Tšaikovski]] - "[[Jevgeni Onegin]]")
* Rigoletto ([[Giuseppe Verdi]] - "[[Rigoletto]]")
* Boriss Godunov ([[Modest Mussorgski]] - "[[Boriss Godunov]]")
* Hollandlane ([[Richard Wagner]] - "[[Lendav hollandlane]]")
* Peaminister ([[Johann Strauss II]] - "[[Viini veri]]")
* Escamillo (Georges Bizet - "[[Carmen]]")
* Vürst Igor ([[Aleksandr Borodin]] - "[[Vürst Igor]]")
* Miller (Giuseppe Verdi - "[[Luisa Miller]]")
* Aetius (Giuseppe Verdi - "[[Attila]]")
* Deemon ([[Anton Rubinštein]] - "[[Deemon]]")
* Tonio ([[Ruggero Leoncavallo]] - "[[Pajatsid]]")
* Figaro ([[Gioachino Rossini]] - "[[Sevilla habemeajaja]]")
* Mephisto ([[Charles Gounod]] - "[[Faust]]")
* Vambo ([[Eugen Kapp]] - "Tasuleegid")
 
==Salvestusi==