Automaatkaitselüliti: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
3. rida:
'''Automaatkaitseüliti''' ehk '''kaitselüliti''' on [[lüliti]], mis [[voolutugevus]]e liigsel suurenemisel, näiteks [[lühis]]e või [[ülekoormus]]e korral [[vooluahel]]a automaatselt katkestab.
Kaitselüliti oluline osa on [[relee]] (kas [[termorelee]] või [[voolurelee]]). Releed koos tema juurde kuuluva väljalülitusmehhanismiga nimetatakse [[vabasti]]ks. Esimesed Kaitselülitid on kas [[elektromagnet]]iliste, [[soojus]]põhiste või kombineeritud vabastitega. Tänapäeval on suuremate nimivooludega kaitselülitite puhul üha enam levinud elektroonilised mikroprotsessorvabastid. Eraldi tooterühma moodustavad hüdromagnetiliste vabastitega kaitselülitid.
Kaitselüliti lahutab koormusahela [[kontakt]]id siis, kui vabastit läbib lubatust suurem vool ja see rakendub.
94. rida:
NB! Kodutarbija ja sarnastes paigaldistes kasutatavad erinevate rakendumistunnusjoontega (B,C ja D) minikaitselülitid ei ole reeglina üksteise suhtes lühise korral selektiivsed, kuigi seda vahel ekslikult arvatakse.
==
Nimivool tuleb valida [[kaabel|kaabli]] ristlõike pindala, paigaldusviisi ja materjali järgi (näiteks 0,75 mm² ristlõikega vaskkaablile tohib rakendada voolutugevust kuni 6 A).
Nimivoolu valimisel tuleb samas arvestada ka [[pistikupesa]]de, valguslülitite ja [[klemm]]ide maksimaalset lubatud voolu. Kui kaabli maksimaalne lubatud koormus on 25 A, aga pistikupesal ainult 16 A, siis
== Vaata ka ==
|