Johannes Paulus I: erinevus redaktsioonide vahel

 

==1978. aasta esimene [[konklaav]]==

Johannes Paulus I valiti paavstiks 26. septembril 1978 konklaavi 4 voorus. [[25. september|25.]] — 26. septembril 1978 toimunud konklaavil osales 111 kardinali. See oli kõige suurema osavõtjate arvuga konklaav ajaloos, hiljem on veel rohkem kardinale osalenud [[2005]]. aasta konklaavil, kus valiti [[Benedictus XVI]].

 

Nagu ta ise tol kuulsal angelusel teatas, oli ta valinud kaksiknime "Johannes Paulus" (esimese paavstluse ajaloos) tänuavaldusena nii Johannes XXIII-le, kes oli nimetanud ta piiskopiks (ja kelle järglane ta oli Venezias), ja Paulus VI-le, kes nimetas ta patriarhiks ja kardinaliks ning kelle järglane ta oli paavstina.

 

==Ametitegevus==

|}

 

 

Üldise arvamuse kohaselt oli Johannes Paulus I teoloogias konservatiivne. Ta kaitses avalikult Paulus VI paljuvaieldud [[entsüklika]]t suguliste kommete kohta ''Humanæ Vitæ''. (Tõsi küll, eraviisiliselt oli ta Paulus VI-t üles kutsunud võtma teistsugust seisukohta.) Ta pani Vatikani tublisti muretsema, kui ta võttis vastu [[ÜRO]] esindajat, et arutada [[ülerahvastatus]]t [[kolmas maailm|kolmandas maailmas]]. Mõned entsüklika ''Humanæ Vitæ'' vastased väljendasid lootust, et võttes arvesse tema arvamusi, mis ta Paulus VI-le oli väljendanud, ning tema sügavutiminevat arutelu kolmanda maailma rahvaarvu kasvu probleemide üle annab uus paavst välja entsüklika, mis "kohandab" entsüklikat ''Humanæ Vitæ''. Kuid tema ootamatu surma tõttu jäid tema plaanid selles asjas teadmata.

 

Lucianil endal olid rängad kahtlused selles, kas ta sobib paavstiks. Ta ennustas, et tema paavstiaeg tuleb lühike ning tema järglaseks saab "too välismaalane". Ta küsis inimestelt korduvalt: "Miks nad minu välja valisid?"

 

Ta esitas avaliku pöördumise [[30. august]]il kardinalide kolleegiumile ja [[7. september|7. septembril]] Rooma vaimulikkonnale.

Johannes Paulus I surm tekitas kogu maailmas suure šoki. Vatikan tekitas suuri probleeme seoses tema surmaga seotud sündmuste käsitlemisega. Valetati selle kohta, kes leidis tema surnukeha: Vatikan väitis, et see oli paavsti sekretär [[John Magee]], tegelikult aga selgus hiljem, et selle leidis õde Vincenza, üks nunn paavsti majapidamisest, kes oli talle [[kohv]]i toonud. Valetati surma aja kohta. Valetati, et tema isiklikud asjad (prillid, testament, dokumendid, mille kallal ta parajasti töötas, kui ta suri) olid tema magamistoast kadunud ja neid ei leitudki. Tegelikult olid tema asjad tema õe perekonna valduses. Väideti, et ta luges parajasti [[Thomas a Kempis]]e raamatut ''[[De Imitatione Christi]]''. Tema surma kohta räägiti omavahel vastuolus olevaid lugusid. Vihjati sellele, et tema halb tervis tulenes rohkest suitsetamisest. Tegelikult ta ei ole kunagi suitsetanud. Selle väärteabe mõju näitab ajalehe Irish Independent pealkiri "Kolmkümmend kolm vaprat päeva": artiklis maalitakse pilt nõrgast ja haigest mehest, kes on füüsiliselt võimetu taluma paavstiks oleku raskust ja kelle see tappis.

 

 

Vatikani vastuolulised teated seoses Johannes Paulus I surmaga ja "ebatäpsed" avaldused selle kohta, kes leidis surnukeha, mida ta parajasti luges, millal ta leiti ning kas lahkamine on võimalik, kutsusid esile rea [[vandenõuteooria]]id, millest mitmed olid seotud Vatikani pangaga. [[David Yallop]]i raamat ''In God's Name'' (''Jumala nimel'') esitas teooria, mille kohaselt paavst oli "potentsiaalseks ohuks" väidetava korruptsiooni tõttu Vatikani pangas, mille õige nimi on ''Istituto per le Opere Religiose'' (IOR), millesse olid segatud [[vabamüürlus]] ja [[maffia]] ning milles oli kaassüü Rooma kuurial. Kuigi Yallopi raamat paljastas mitmed Vatikani "ebatäpsed" avaldused mõne päeva jooksul pärast Johannes Pauluse surma ning äratas rahvusvahelist tähelepanu (isegi mõned kõrged kirikutegelased nõudsid surma enda uurimist), ei ole selles esitatud teooriat leidnud laia aktsepteerimist ning järgnev [[John Cornwell]]i raamat on neid õõnestanud. Ka filmis ''Ristiisa III'' kujutati Vatikani panga osalust organiseeritud kuritegevuses ning paavst Johannes Paulus I mõrvamiseni viinud intriige. Hiljuti teatati, et Johannes Paulus I surma uurimist on uuesti alustatud.

{{Commons|Ioannes Paulus I}}

*[http://www.vatican.va/holy_father/john_paul_i/index.htm Johannes Paulus I tegevus paavstina.]

*[http://www.fondazionepapaluciani.com/albino_luciani Fondation]

*[http://www.albino-luciani.com/ Fotod.]

*[[John Cornwall]]: ''A Thief in The Night''. 1989.

*[[Lucien Gregoire]]: ''White Light Dark Night: The Revolutionary Life of John Paul I''. 2007.

*[[Carlo Napoli]], [[Eugenio Marcucci]]: ''Giovanni Paolo I: papa per 33 giorni''. 1978.

*[[Paul Spackman]]: ''God's Candidate: The Life and Times of Pope John Paul I''. 2008.