Erinevus lehekülje "Johannes Paulus I" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 296 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
P
 
==1978. aasta esimene [[konklaav]]==
[[Pilt:John paul 1 coa.svg|thumb|Johannes Paulus I vapp]]
Johannes Paulus I valiti paavstiks 26. septembril 1978 konklaavi 4 voorus. [[25. september|25.]] — 26. septembril 1978 toimunud konklaavil osales 111 kardinali. See oli kõige suurema osavõtjate arvuga konklaav ajaloos, hiljem on veel rohkem kardinale osalenud [[2005]]. aasta konklaavil, kus valiti [[Benedictus XVI]].
 
Nagu ta ise tol kuulsal angelusel teatas, oli ta valinud kaksiknime "Johannes Paulus" (esimese paavstluse ajaloos) tänuavaldusena nii Johannes XXIII-le, kes oli nimetanud ta piiskopiks (ja kelle järglane ta oli Venezias), ja Paulus VI-le, kes nimetas ta patriarhiks ja kardinaliks ning kelle järglane ta oli paavstina.
 
http://www.wikipedia.org/upload/2/23/Jp1.jpg
 
'''Paavst Johannes Paulis I ''sedia gestatoria'' 'l'''
''Algul ta keeldus selle kasutamisest. Vatikan veenis teda, et ilma selleta rahvas ei näe teda.''
 
==Ametitegevus==
|}
 
Johannes Paulus I ametissepühitsemistseremoonialametissepühitsemise tseremoonial osalesid [[Argentiina president]] [[Jorge Rafael Videla]], [[Hispaania kuningas]] [[Juan Carlos I]], [[Belglaste kuningas]] [[Baudouin I]], [[Monaco vürst]] [[Rainier III]], Sakamaa FV liidukantsler [[Helmut Schmidt]], [[Liechtensteini vürst]] [[Franz Josef II]] ja [[Luksemburgi suurhertsog]] [[Jean]].
 
Üldise arvamuse kohaselt oli Johannes Paulus I teoloogias konservatiivne. Ta kaitses avalikult Paulus VI paljuvaieldud [[entsüklika]]t suguliste kommete kohta ''Humanæ Vitæ''. (Tõsi küll, eraviisiliselt oli ta Paulus VI-t üles kutsunud võtma teistsugust seisukohta.) Ta pani Vatikani tublisti muretsema, kui ta võttis vastu [[ÜRO]] esindajat, et arutada [[ülerahvastatus]]t [[kolmas maailm|kolmandas maailmas]]. Mõned entsüklika ''Humanæ Vitæ'' vastased väljendasid lootust, et võttes arvesse tema arvamusi, mis ta Paulus VI-le oli väljendanud, ning tema sügavutiminevat arutelu kolmanda maailma rahvaarvu kasvu probleemide üle annab uus paavst välja entsüklika, mis "kohandab" entsüklikat ''Humanæ Vitæ''. Kuid tema ootamatu surma tõttu jäid tema plaanid selles asjas teadmata.
 
Lucianil endal olid rängad kahtlused selles, kas ta sobib paavstiks. Ta ennustas, et tema paavstiaeg tuleb lühike ning tema järglaseks saab "too välismaalane". Ta küsis inimestelt korduvalt: "Miks nad minu välja valisid?"
 
[[Pilt:John paul 1 coa.svg|thumb|Johannes Paulus I vapp]]
 
Ta esitas avaliku pöördumise [[30. august]]il kardinalide kolleegiumile ja [[7. september|7. septembril]] Rooma vaimulikkonnale.
Johannes Paulus I surm tekitas kogu maailmas suure šoki. Vatikan tekitas suuri probleeme seoses tema surmaga seotud sündmuste käsitlemisega. Valetati selle kohta, kes leidis tema surnukeha: Vatikan väitis, et see oli paavsti sekretär [[John Magee]], tegelikult aga selgus hiljem, et selle leidis õde Vincenza, üks nunn paavsti majapidamisest, kes oli talle [[kohv]]i toonud. Valetati surma aja kohta. Valetati, et tema isiklikud asjad (prillid, testament, dokumendid, mille kallal ta parajasti töötas, kui ta suri) olid tema magamistoast kadunud ja neid ei leitudki. Tegelikult olid tema asjad tema õe perekonna valduses. Väideti, et ta luges parajasti [[Thomas a Kempis]]e raamatut ''[[De Imitatione Christi]]''. Tema surma kohta räägiti omavahel vastuolus olevaid lugusid. Vihjati sellele, et tema halb tervis tulenes rohkest suitsetamisest. Tegelikult ta ei ole kunagi suitsetanud. Selle väärteabe mõju näitab ajalehe Irish Independent pealkiri "Kolmkümmend kolm vaprat päeva": artiklis maalitakse pilt nõrgast ja haigest mehest, kes on füüsiliselt võimetu taluma paavstiks oleku raskust ja kelle see tappis.
 
Kõige dramaatilisem on see, et paavsti keha [[palsameerimine|palsameeriti]] ühe päeva jooksul pärast tema surma, mis on vastuolus [[Itaalia]] seadustega (ent Vatikan ei ole Itaalia [[jurisdiktsioon]]i all). Tema surma ümber levisid mitmed kuulujutud: üks paavsti külastanud [[prelaat]] olevat [[audients]]i ajal mõni päev varem surnud, sest ta olevat joonud paavstile määratud "mürgitatud kohvi"; see surm leidis küll aset, ent mürgi kohta polnud tõendeid. Teise jutu järgi olevat paavst kavatsenud Vatikani kõrgemaid ametnikke korruptsioonisüüdistuste tõttu vabastada; sellisest kavast ei ole tõendeid, kuigi paavst oli teadlik probleemidest Vatikani panga asjaajamises: tal oli olnud konflikt Vatikani pangaga, kui see mõni aasta varem oli Venezias müünud ühe kirikupanga. Kiire palsameerimine äratas kahtlusi, et seda tehti [[lahkamine|lahkamise]] vältimiseks. Ent Vatikan rõhutas, et paavsti lahkamine on Vatikani seadustega keelatud. Hiljem selgus, et ka see pole tõsi: 1830 lahati paavst [[Pius VIII]] surnukeha. Lahkamisel ilmnes tõendeid selle kasuks, et Pius VIII võidi mürgitada.
 
http://www.wikipedia.org/upload/1/1c/Image_38_Pope_JP1_on_balcony_jpeg.jpg
 
'''Paavst Johannes Paulus I Püha Peetruse basiilika rõdul.'''<br>
''Johannes Pauluse soojust ja naeratust on võrreldud [[Johannes XXIII]]-ga.''
 
Vatikani vastuolulised teated seoses Johannes Paulus I surmaga ja "ebatäpsed" avaldused selle kohta, kes leidis surnukeha, mida ta parajasti luges, millal ta leiti ning kas lahkamine on võimalik, kutsusid esile rea [[vandenõuteooria]]id, millest mitmed olid seotud Vatikani pangaga. [[David Yallop]]i raamat ''In God's Name'' (''Jumala nimel'') esitas teooria, mille kohaselt paavst oli "potentsiaalseks ohuks" väidetava korruptsiooni tõttu Vatikani pangas, mille õige nimi on ''Istituto per le Opere Religiose'' (IOR), millesse olid segatud [[vabamüürlus]] ja [[maffia]] ning milles oli kaassüü Rooma kuurial. Kuigi Yallopi raamat paljastas mitmed Vatikani "ebatäpsed" avaldused mõne päeva jooksul pärast Johannes Pauluse surma ning äratas rahvusvahelist tähelepanu (isegi mõned kõrged kirikutegelased nõudsid surma enda uurimist), ei ole selles esitatud teooriat leidnud laia aktsepteerimist ning järgnev [[John Cornwell]]i raamat on neid õõnestanud. Ka filmis ''Ristiisa III'' kujutati Vatikani panga osalust organiseeritud kuritegevuses ning paavst Johannes Paulus I mõrvamiseni viinud intriige. Hiljuti teatati, et Johannes Paulus I surma uurimist on uuesti alustatud.
{{Commons|Ioannes Paulus I}}
*[http://www.vatican.va/holy_father/john_paul_i/index.htm Johannes Paulus I tegevus paavstina.]
*[http://wwwwww2.fiu.edu/~mirandas/bios-l.htm#Luciani Johannes Paulus I elulugu.] (inglise keeles)
*[http://wwwwww2.fiu.edu/~mirandas/conclave-xx.htm#August 1978. aasta augusti konklaav.]
*[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1978-1978-_Ioannes_Paulus_I,_Servus_Dei.html Johannes Paulus I dokumendid.]
*[http://www.fondazionepapaluciani.com/albino_luciani Fondation]
*[http://www.albino-luciani.com/ Fotod.]
*[[John Cornwall]]: ''A Thief in The Night''. 1989.
*[[Lucien Gregoire]]: ''White Light Dark Night: The Revolutionary Life of John Paul I''. 2007.
*[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of the Popes''. 1996.
*[[Carlo Napoli]], [[Eugenio Marcucci]]: ''Giovanni Paolo I: papa per 33 giorni''. 1978.
*[[Paul Spackman]]: ''God's Candidate: The Life and Times of Pope John Paul I''. 2008.
Anonüümne kasutaja