Sovhoos: erinevus redaktsioonide vahel

[[Stalinism]]i ajal sai kolhoosnik kolhoosist lahkuda ainult üldkoosoleku loal. Tegelikult otsustas lubamise esimees. Kavalamad, kes lahkuda tahtsid, tegid tööd meelega halvasti või simuleesidmängisid isegi joodikut, siiskuna lastioli kergeminisuurem tõenäosus saada lahti lastud. Venemaal said kolhoosi sundusest lahti poisid kes kroonust tagasi tulid {{lisa viide}}. Pärast umbes 1960 aastat Eestis enam kolhoosnikke kolhoosis vägisi kinni ei hoitud. Kolhoosniku aiamaalubatud olipõllumaa lubatudsuurus oli kuni pool hektarit, sovhoosnikul ja töölisel kuni 0,15 ha{{lisa viide}}. AiamaaPõllumaa oli maal tähtisoluline allikas ka isikliku toidu saamiseks.

Tehnikaga varustamine oli sovhoosides parem. Näiteks tööriistu töökojale, puure, [[keermelõikur]]eid said põllumajandusasutused osta spetsiaalsest laost. Enamik kaupu oli lubatud müüa ainult sovhoosidele{{lisa viide}}. [[Elektrimootor]]eid olid kolhoosidel samuti raske saada. Tuli kavaldada. Tehti näiteks "[[must kassa]]". Kasvatati mõni [[lehm]] või [[siga]] kolhoosi karjas üles aga raamatupidamisse kirja ei pandud. Loom müüdi mõne kolhoosniku (kes liigselt ei lobisenud!) nime all maha ja raha pandi "musta kassasse". Elektrimootoreid toodeti Tallinnas [[Volta tehas]]es. Tehase töötajad varasid neid ja müüsid soovijatele maha (riigi tagant varastamine oli NSV Liidus raskelt karistatav [[kuritegu]]).