Euroskeptitsism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: mk:Eвроскептицизам |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Euroskeptitsism''' on
==Euroskeptsismi liigid==
Euroskeptsismi on jagatud kahte liiki, nn. "pehmeks" ja "rangeks" euroskeptsismiks.
Pehme euroskeptismi esindajad pooldavad riigi kuulumist Euroopa Liitu ja selle olemasolu, kuid on vastu osadele Euroopa Liidu poliitikatele ja Euroopa Liidu liitriigiks muutumisele. Sellesse gruppi kuuluvaks võiks lugeda [[Euroopa Parlamendi]] fraktsiooni [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]].
Teise, nn. range euroskeptsismi esindajad on vastu Euroopa Liitu kuulumisele ja ei poolda Euroopa Liidu olemasolu üldse. Tinglikult võiks selle grupi esindajate hulka arvata näiteks Euroopa Parlamendi fraktsiooni [[Vaba ja Demokraatlik Euroopa]] ja [[Eesti Iseseisvuspartei]].
==Euroopa Liidu riikide kodanike arvamusest==
Toetus Euroopa Liidule erineb oluliselt riigiti. Kõrgeima toetajaskonnaga on [[Luksemburg]] ja [[Holland]]. Euroopa Liidu suhtes negatiivseimalt on meelestatud [[Läti]], [[Suurbritannia]] ja [[Ungari]] kodanikud. <ref>Eurobaromeetri uuring, 2009. http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/eb/eb71/eb71_std_part1.pdf</ref>
Soomes on 2011. aastal märkimisväärselt tõusnud toetus eurovastasele erakonnale [[Perussuomalaiset]] ehk Põlissoomlased. Eurotsooni võlakriisi ajal on paljude riikide, eesotsas Saksamaa ja Parantsusmaa kodanike, seas tekkinud arusaam, et eurotsoon ja koguni terve Euroopa Liit ei ole jätkusuutlik ja tuleks tagasi võtta oma rahvusvaluuta. 2010. aasta märtsis ütle Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, et kui Kreeka majandus kukub kokku, siis on ka euro mõttetu. <ref>Sarkozy: Kreeka majanduse kokkukukkumine tähendaks euro mõttetust, Eesti Päevaleht, 06. märts 2010, http://www.epl.ee/artikkel/493185 </ref> Prantsusmaa suunalt on tulnud teisigi negatiivseid arvamusi eurotsooni kohta. Näiteks avaldas 2010. aastal Prantsuse üks juhtivamaid panku Société Générale arvamust, et euro kollaps on vältimatu. <ref>Prantsuse pank: euro lagunemine on vältimatu, Delfi, 16.02.2010, </ref> Kirjas investoritele teatas analüütik Albert Edwards: „Mulle näib, et peale ajutise paikamise saavad teised eurotsooni liikmed pakkuda Kreekale väga vähe abi, mille mõju on lühiajaline, kuid lõpuks laguneb eurotsoon vältimatult.“
23.novembril 2010 tõdes Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, et euro olukord on erakordselt tõsine. <ref>Merkel: euro olukord on väga tõsine, E24, 23.11.2010, http://www.e24.ee/?id=346329</ref> Viiendal detsembril 2010 kirjutas Briti ajaleht et Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles pärast kohtumist Iiri peaministriga, et Saksamaa kaalub eurost loobumist. Samuti on Poola liidrid avaldanud, et praegu ei ole neil kasulik euroga liituda, kuna see raha on ebastabiilne.
==Eestis ja euroskeptitsism==
2003. aasta 14. septembril toimus Eestis rahvahääletus Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise kohta. Poolt oli 64 % ja vastu 33 %. Rahvahääletusest võttis osa 64 %. <ref>Vabariigi valimiskomisjon, http://www.vvk.ee/varasemad/?v=rh03</ref> Osavõtjate protsent oli 9 kandidaatriigi seas (Küprosel referendumit ei korraldatud) Malta ja Läti järel suurim, kuid poolthäälte osakaal Malta järel kõige väiksem. <ref>Vallaste, Katri. Euroopa Liiduga liitumise vastane liikumine Eestis, Riigikogu Toimetised </ref>
Enne referendumit toimunud Euroopa Liidu vastane liikumine oli üks ulatuslikumaid sotsiaalseid liikumisi Eestis pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Kuigi eurovastased kuulusid erinevatesse ideoloogilistesse gruppidesse oli osalejail tugevalt välja arenenud ühtsustunne ja ühendatud jõududega töötati mitte ainult referendumi ei-tulemuse, vaid laiemalt Eesti demokraatlikumaks muutmise nimel.
Liitumisvastasus sai alguse üheksakümnendate aastate alguses. Sellega võib seostada [[Tuleviku Eesti Erakond]]a. 1996. aastal loodi [[Liikumine Ei Euroopa Liidule]] (LEIEL). Sellest kasvas hiljem välja [[Eesti Iseseisvuspartei]].
{| class="wikitable"
|-
! Spetsiaalselt liitumisvastase kampaania tegemiseks loodud organisatsioonid:
|-
| Nimi || Lühend || Esimees || Liikmete arv
|-
| Eesti Vabadusliikumine || EVL || Valter Sääsk || <10 liikme
|-
|Ühendus Eurodesintegraator || - || Kalle Kulbok || -
|-
| Eesti Iseseisvuspartei || EIP || Vello Leito || üle tuhande
|-
| Iseseisvus OÜ || - || Mait Raun || ca 10
|-
| Uurimiskeskus Vaba Euroopa || UKVE || Martin Helme || 10
|-
| Liikumine Ei Euroopa Liidule || LEIEL || Uno Silberg || üle 4000
|-
| Teabekeskus Oma Riik || TOR || Anti Poolamets || 10
|}<ref>Vallaste, Katri. Euroopa Liiduga liitumise vastane liikumine Eestis, Riigikogu Toimetised </ref>
Oma eesmärkidena sõnastasid Eesti eurovastased soovi kaitsta Eesti iseseisvust, põhiseadust, demokraatiat, rahvust aga ka näiteks vastu seista näiteks kristlikku kultuuriruumi kuulumisele. Püüti rahvale jah-propaganda kõrval selgitada, et ka teisiti on võimalik. Selle heaks näiteks on loosung: "Iseseisvalt on võimalik". Vaatamata üpriski laiaulatuslikule liikumisele ei suudetud siiski ära hoida Eesti astumist Euroopa Liitu ja pärast seda on nende avalikud esinemised ja tegevus jäänud nõrgemaks.
Praegustest erakondadest võib kõige euroskeptilisemaks lugeda [[Eesti Iseseisvusparteid]]. Ka [[Rahvaliit]] on osades küsimustes olnud euroskeptililne, näiteks ei pooldatud Eesti astumist eurotsooni.
==Välislingid==
| |||