Redaktsioon: 20. veebruar 2011, kell 06:03 redigeeri Xqbot (arutelu \| kaastöö) Robotid 101 822 muudatust P robot muutis: mr:बहुभाषिकता ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. märts 2011, kell 17:52 redigeeri eemalda 109.58.218.176 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ~~{{ToimetaAeg\|kuu=veebruar\|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}~~ '''Kakskeelsus''' ehk '''bilingvism''' on [[nähtus]] kui inimene omandab [[emakeel]]ena kaks keelt ning omab valmisolekut vajadusel teisele keelele ümber lülituda. Kakskeelsus on [[õppimine\| õppimise]] ja [[õpetamine\| õpetamise]] tulemus. Teise keele omandamine on seotud täiendava koormusega inimese [[psüühika]]le, mis haarab kõiki psüühilisi omadusi: [[tunne\| tundeid]], [[võime]]id, [[tahe]]t, [[mälu]]. Kakskeelse lapse [[keelekäsitlus]] on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna [[keel]] ja [[mõtlemine]] on tihedalt seotud, mõjutab kakskeelsus otseselt lapse [[mõtlemisprotsess]]e. Selle tõttu peetakse kakskeelsust tänapäeval ka [[hariduslik erivajadus\|hariduslike erivajaduste]] hulka kuuluvaks nähtuseks. Kakskeelne laps peab õppima, millised [[sisestus]]ed kuuluvad ühe või teise keele juurde. Samal ajal tingib kokkupuude mõlema [[keel]]ega teise keele väiksema kasutamise. Raskused kahe keele omandamisel viivad [[lingvistiline areng\|lingvistilise arengu]] eri aspektide [[mahajäämus]]ele. Kakskeelsus võib olla nii keelte võrdselt hea valdamine, kui ühe keele kujunemine nö. [[dominantkeel]]eks. Dominantkeel võib elu jooksul ka muutuda. Samuti võib välja kujuneda suutmatus end mõlemas keeles väljendada ehk [[poolkeelsus]]. Kakskeelsus tekib tavaliselt erikeelsete vanemate lastel, või vanematel, kes peavad oluliseks, et laps oskaks ka asukohamaa keelt. Kakskeelsuse mõju hindamiseks [[lapse areng]]ule tuleb arvestada nii sünnipäraseid eeldusi kui [[keskkond\| keskkonnast]] tulenevaid [[tegur]]eid. Tähele tuleks panna, kas vanemate omavahelise suhtlemise keel on ühe vanema emakeel või on tegemist kolmanda keelega. Just vanemate omavahelise suhtlemisekeelel on suur potentsiaal kujuneda laste [[dominantkeel]]eks. Oluline on ka see, millised võimalused on lastel kõneldavaid keeli väljaspool kodu kasutada. Kui väljaspool kodu räägitakse omakorda neljandat keelt on see täiendav risk lapse arengule. Kakskeelsuse juures on oluline [[interferents]] ehk keelte vastasmõju. See on ühe keele grammatika süsteemne mõju teise keele grammatikale selle omandamise ajal., põhjustades kakskeelse arengus (sh. selle kiiruses) olulisi erinevusi, võrreldes ükskeelse lapsega. Keelte vastasmõju on üks kakskeelsete laste kõnes esinevate vigade peamisi põhjusi. Lapsed võivad segistada keeli ja selle omadusi ära vahetada. Kahe või enama keele õppimine on hea, ent lapsele ka täiendavaks intellektuaalseks [[pinge]]ks. Selle pinge kompenseerimiseks tuleb last psüühiliselt motiveerida. Laps vajab rohkem vanemate [[tähelepanu]], toetamist ja [[individuaalne lähenemine\|individuaalset lähenemist]]. Mitte kõigile lastele ei ole selline pingutus jõukohane. Kui need tingimused on täitmata (laps ei saa piisavalt tähelepanu, on pinges ja pealesuruva [[stress]]i all), võib kampaania korras lapsest mittehooliv, üldine kakskeelestamine anda halbu vilju. ~~==Keelelise vastasmõju ilmingud==~~ [[ülekanne]] [[aktseleratsioon]] [[viivitus]] ~~==Seotud mõisted==~~ [[dominantkeel]] [[hariduslik erivajadus]] [[kakskeelne õpetus]] [[keelekontakt]] [[keelekümblus]] [[keelevahetus]] [[kontaktlingvistika]] [[koodivahetus]] [[metakeel]] [[multilingvism]] [[polüglossia]] [[poolkeelsus]] [[psühholingvistika]] [[sotsiolingvistika]] [[trilingvism]] ~~==Kakskeelsuse eelised==~~ kakskeelsetel on suurem [[sõnavara]] kakskeelsete [[mõtlemine]] on paindlikum ja keelealane [[loovus]] suurem kakskeelsetel on enam arenenud [[suhtlemisoskus]]ed täiskasvanuna on lihtsam ka teisi keeli õppida võime märgata paremini [[keel]]te ja [[kutuur]]ide erinevusi - [[tolerantsus]] ~~==Kakskeelsuse puudused==~~ Erinevaid keeli rääkivad inimesed kuulevad ja tekitavad [[häälik]]uid täiesti erinevalt - raskused õige häälduse omandamisel. Laps peab õppima eristama palju rohkem sarnaseid häälikuid kui ükskeelses ümbruses kasvav laps. Kahe keele rütmi mõjul ei kujune [[kõneorgan]]ite kordinatsioonis vajalikku täpsust, võib kujuneda hoopis selle kordinatsiooni puudulikkus, mille tulemuseks on [[kogelemine]] või teised [[kõnehäire]]d. kakskeelsus on kõrgendatud risk [[düsgraafia]] väljakujunemiseks võivad esineda raskused abstraktsete [[mõiste]]te [[taju]]misel Kõige ohtlikum on mõistemoodustiste [[vaegareng]]. [[Vene]] lapsel on raske teha vahet kodu ja maja vahel – [[saksa keel]]es ''Heim'' ja ''Haus'', vene keeles mõlemad ''dom''. Kakskeelse lapse üldine [[psühholingvistika\|psühholingvistiline]] areng on enamasti madalam kui ükskeelsel lapsel ~~==Uurijaid==~~ [[Hiie Asser]] [[Merit Hallap]] [[Mati Hint]] [[Els Oksaar]] [[Mart Rannut]] [[Agnes Reitsak]] ka Agnia Reitsak [[Margit Tago]] [[Anna Verschik]] ~~==Kirjandust==~~ C.Baker, 2005, Kakskeelne laps M.Hallap, 2003, Eesti keele käändevormide kasutamine eesti-vene kakskeelsetel koolieelikutel. M.Hint, I.Piibur, M.Rannut jt., 1988, Ausalt & avameelselt kahe- või kakskeelsusest, keeledemokraatiast, keelteoskusest T.Niinberg, H.Karu, M.Malva, R.Rajamäe, E.Vaher, 2007 Kakskeelsuse karid elus ja mängus T.Ojar, 2005, Võrukeelne kodu = Võrokeeline kodo G.Soome,2009, Kakskeelsete laste hakkamasaamine õppealajuhatajate ja õpetaja seisukohast M.Tago, 2008, Õppekeelest erineva kodukeelega õpilased eestikeelses koolis: enesehinnang ja akadeemiline edukus A.Verschik, 1995, Multilingualism of Estonian Jews = Eesti juutide mitmekeelsus ~~==Välislingid==~~ [http://www.lasteaed.net/2009/02/15/kakskeelsus ajakiri Lasteaed kakskeelsusest] [http://www.emakeeleselts.ee/esa/ESA_51_pdf/ESA_51_Zabrodskaja.pdf KEELEKONTAKT JA KAKSKEELSUS NÜÜDISAEGSE KONTAKTLINGVISTIKA POOLT] [http://www.nupsu.ee/?menu=parenting&cat=5,104&item=2524 Kakskeelse lapse kasvatamisel tuleb järgida reegleid sünnist alates] [http://www.mehrsprachigkeit.net Kakskeelsus logopeedias (saksa keeles)] [http://www.bilingualwiki.com/ Bilingual Wiki] (inglise keeles) ~~[[Kategooria:Eripedagoogika]]~~ ~~[[Kategooria:Logopeedia]]~~ ~~[[id:Bilingual]]~~ [[be:Білінгвізм]] [[be-x-old:Шматмоўе]]

Kakskeelsus: erinevus redaktsioonide vahel