Imeulme: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
piiritlemine maagilisest realismist |
|||
21. rida:
Teisalt tekitab just imeulme puhul kõige rohkem probleeme [[žanriulme]] formaalne piiritlemine [[piiripealne ulme|piiripealsest ulmest]], eriti maagilisest realismist. Maagiline realism sisaldab tugevat üleloomulikku komponenti, kuid selle eesmärk on tuua lugeja ajaloolis-mütoloogiliste kujundite maailma, mis võib olla tihedas seoses mingi kindla reaalse geograafilise paiga või piirkonnaga ([[tellurism]]) ja kokkuvõttes tekib ajaloolis-individuaalse ja materiaalselt konkreetse tihe põiming.<ref name="talvet">Talvet, J. Tõrjumatu äär. Tartu: Ilmamaa, 2005. Lk. 251-262.</ref> Imeulme tegevuspaik on meie maailmaga üldjuhul kas seostamata ([[J. R. R. Tolkien]]i "[[Sõrmuste Isand]]" või seisneb seos vaid kommunikatsioonis ning põhilised sündmused toimuvad ikkagi alternatiivses, müütilis-muinasjutulises maailmas [[C. S. Lewis]]e "[[Narnia kroonikad]]").
Imeulme sarnaneb üleloomulike elementide esinemise poolest [[muinasjutt]]udega, kuid erinevalt [[folkloor]]ist on imeulmel tuvastatav autor. Samuti on erinevalt rahvaloomingust imeulmel reprodutseeritav vorm, ennekõike kirjalik. Selletõttu ei ole muinasjutud, [[muistend]]id ja [[mütoloogia]] imeulme, küll aga [[kunstmuinasjutt|kunstmuinasjutud]].{{lisa viide}} Kui imeulme folkloorseks vasteks võib pidada imemuinasjuttu, siis maagilise realismi puhul
<references/>
| |||