Ketšuad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (robot lisas: ka:კეჩუა (ხალხი) |
lisandusi |
||
1. rida:
{{rahvanimed|Quechua|Quechua, <br/>Ketschua|кечуа}}
[[Pilt:Gwalpaca.jpg|pisi]]
'''Ketšuad''' (ketšua keeles ''Runakuna'', ''Kichwa'' ja ''Inga'') on [[indiaanlased|indiaani]] rahvas [[Lõuna-Ameerika]]s [[Andid]]e alal [[Colombia]]st [[Argentina]]ni. Nimetus koondab mitmeid etnilisi rühmitusi, mis kõnelevad ketšua keeli, peamiselt lõuna-ketšuat. Ketšuaid ühendavad ka ajaloolised, kultuurilised ja usundilised seosed.
[[Category:Rahvad]]▼
[[Ecuador]]i ketšuad nimetavad nii ennast kui ka oma keelt ''Kichwa'' või ''Quichua''. Colombias kutsub ketšua keelt kõnelev rühm ennast ''Inga''. Teised ketšua keele kõnelejad nimetavad end ''Runakuna'' ('rahvas'), ''Nunakuna'' ([[Peruu]]s [[Junín]]is ja osas [[Ancash]]ist); ainsus on ''Runa'' või ''Nuna''.
Ajalooliste ketšua rahvaste hulka kuuluvad näiteks [[inkad]], [[tšankad]] ([[Huancavelica]]s, [[Ayacucho]]s ja [[Apurímac]]is Peruus), [[huankad]] (Junínis Peruus; kõnelesid ketšua keelt enne inkasid) ja ''Cañar''<nowiki>'</nowiki>id (Ecuadoris; omandasid ketšua keele inkadelt).
Ketšua keele kõnelejail, keda on Peruus, Boliivias, [[Tšiili]]s, Colombias ja Argentinas 9-14 miljonit, on nõrk ühine [[identiteet]]. Ketšua [[Murre|murded]] on sageli nii erinevad, et vastastikune arusaamine on võimatu.
Ketšua keelt kõnelesid mitte üksnes inkad, vaid ka inkade impeeriumi vaenlased. Nende seas olid [[huankad]] (wanka on ketšua murre, mida kõneldakse tänapäeval Huancayo piirkonnas) ning [[tšankad]] (tšanka murre Ayacuchos) Peruus ning ''Cañar''<nowiki>'</nowiki>id Ecuadoris. Enamik neist, eriti Boliivias ja Ecuadoris, omandasid ketšua keele alles inkadelt.
[[1969]]. aastal andis [[Juan Velasco Alvarado]] sõjaväeline režiim ketšua keelele Peruus teise [[Ametlik keel|ametliku keele]] staatuse. Viimastel aastatel on ketšua kõnelejate seas ilmnenud tendentse rahvuse arengule, eriti Ecuadoris ja Boliivias, kus keelelised erinevused Peruu ketšuast on väikesed. Üks selle pingutuse märke on Ecuadori ketšuate katusorganisatsioon ECUARUNARI (''Ecuador Runakunapak Rikcharimuy''). Mõned kristlikud organisatsioonid kõnelevad samuti "ketšua rahvast", näiteks kristlik lühilaineraadiokanal HCJB, "Andide Hääl" (''La Voz de los Andes''). Väljendit "ketšua rahvus" kasutatakse sellistes kontekstides nagu Ketšua Rahvuse Haridusnõukogu (Consejo Educativo de la Nación Quechua, CENAQ), mis tegeleb ketšua keele õppimise ja kakskeelsete koolidega Boliivia ketšuakeelsetes piirkondades. Mõne ketšua keele kõneleja väitel oleksid ketšuad iseseisev rahvus, kui Ladina-Ameerikas oleksid kujunenud Euroopa laadis rahvusriigid.
==Tagakiusamine==
Ketšuad on tänini poliitiliste konfiktide ja etnilise tagakiusamise ohvrid. [[Peruu kodusõda|Peruu kodusõjas]] valitsuse ja [[Sendero Luminoso]] vahel 1980. aastail olid umbes kolmveerand hinnanguliselt 70 000 surnust ketšuad, sõja osapooled koosnesid aga valgetest ja [[mestiits]]idest.
[[Alberto Fujimori]] [[sterilisatsioon]]ipoliitika sihtmärgiks olid peaaegu eranditult ketšua ja [[aimaraad|aimaraa]] naised, kokku üle 200 000. Boliivia filmirežissöör Jorge Sanjines tegeles sundsteriliseerimise teemaga 1969. aastal ketšuakeelses filmis "Yawar Mallku".
Etniline diskrimineerimine jätkub parlamendi tasandil. Kui Peruu vastvalitud parlamendiliikmed [[Hilaria Supa Huamán]] ja [[María Sumire]] andsid oma [[ametivanne|ametivande]] ketšua keeles - esmakordselt põliselanike keeles kogu Peruu ajaloo vältel - keeldusid Peruu parlamendi eesistuja [[Martha Hildebrandt]] ja parlamendiliige [[Carlos Torres Caro]] seda vastu võtmast.
[[cs:Quechua (lidé)]]
| |||