Henry VIII: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.5.1) (robot lisas: mt:Enriku VIII tal-Ingilterra |
PResümee puudub |
||
4. rida:
Henry sai põhiliselt tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel väga tihedalt seotud. Samas oli ta ka riigijuhtimise teistes valdkondades suhteliselt edukas, pidas tihti sõdu ning püüdis oma varandust pidevalt kasvatada. Samuti oli ta kõrgelt haritud, oskas paljusid keeli, tegeles musitseerimise ning filosofeerimisega.
Rahvusvahelistes suhetes oli Henry tihti kaalukeeleks Prantsusmaa kuninga [[François I]] ja Saksa-Rooma riigi valitseja [[Karl V]] vahel, kes kumbki Mandri-Euroopas püüdsid oma
==Elukäik==
12. rida:
Henry VIII oli [[Henry VII]] ja ta naise [[Yorki Elisabeth]]i teine poeg. [[1494]]. aastal sai ta esimese kõrge tiitli: prints nimetati [[Yorki hertsog]]iks. Et ta oli Henry VII teine poeg, siis nähti talle ette vaimulikukarjääri. Kuid tema vanem vend [[Walesi prints]] [[Arthur (Walesi prints)|Arthur]] suri ootamatult [[1502]]. aastal ja nii sai Henryst troonipärija. Tõenäoliselt armastas ta Arthuri leske [[Aragóni Katariina]]t, ent nendevaheline abielu osutus siiski problemaatiliseks, sest toona vaadati venna lesega abiellumisele kui verepilastusele. Siiski õnnestus Henry VII-l hankida paavsti tõend, et Arthur ja Katariina polnud abielus olles seksuaalvahekorras ja nii osutus Katariina ja Henry abielu võimalikuks. [[1505]]. aasta järel ei pidanud Henry VII aga noorte abielu enam poliitiliselt mõttekaks ning hoidis Katariinat sisuliselt pantvangis. Noor Henry ei saanud kuni isa surmani midagi oma kihlatu heaks teha ja nõnda sõlmiti abielu alles [[1509]]. aastal, kui Henry oli isa surma järel troonile tõusnud. See toimus veel enne seda, kui Henry ametlikult kuningaks krooniti. Henry põhjendas abiellumisega kiirustamist sellega, et isa oli tal seda surivoodil teha käskinud, kuid see pole päris kindel. Nõnda krooniti Henry ja Katariina üheaegselt kuningaks ja kuningannaks.
Henry sai nooruses väga hea hariduse, õppides nii filosoofiat, musitseerimist, maalimist, sõjakunsti ning sai teadmisi ka mitmes teises valdkonnas. Lisaks [[inglise keel]]ele oskas ta [[ladina keel|ladina]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[itaalia keel]]t. Juba varajasest noorusest peale huvitus ta sügavalt ka usuasjadest.
===Esimesed valitsusaastad===
22. rida:
[[1510. aastad|1510.]] ja [[1520. aastad|1520. aastatel]] nähti Henrys tõelist rüütlivooruste kehastust, kes alati tegi seda, mis rüütlikoodeksi kohaselt oli õige: pidas sõna, hoolitses oma pere ja riigi hiilguse kasvatamise eest ning oli ühtviisi osav nii sõnaseadja kui ka turniirivõitlejana. Jätkusid ka tema kontaktid Erasmusega, kes teda mitu korda külastas.
Pärast 1513. aasta sõjaretke Inglismaa ja Prantsusmaa suhted siiski paranesid, seda suuresti tänu kuningas [[François I]] trooniletõusule, kes tahtis olla vähemalt sama hiilgavalt rüütellik kui Henry. Nendevahelisi suhteid tihendas ka ühine kirg ratsahobuste vastu. [[1520]]. aastal kohtusid valitsejad [[Kuldbrokaatlaager|Kuldbrokaatlaagris]], kus korraldati arvutuid bankette ja turniire ning mis pidi olema nende täieliku üksmeele manifestatsiooniks. Kuningad püüdsid
Suhted Henry ja Katariina vahel pingestusid just kuninganna suutmatuse tõttu meessoost pärijat sünnitada üha enam ning Henry sai teiste naistega mitmeid vallaslapsi, kõige enam käis ta armukestega läbi [[1510. aastad|1510. aastate]] lõpus ja [[1520. aastad|1520. aastate]] alguses. [[1521]]. aasta alguses elas Katariina üle viimase nurisünnituse, rohkem ta enam ei rasestunud ning ajapikku hakkas kuningas mõtlema abielu tühistamisele.
56. rida:
[[1543]]. aastal abiellus Henry viimast korda, tema kuuendaks naiseks sai [[Katherine Parr]]. Temaga ta enam lapsi ei saanud, küll aga sai ta endale hea ja hoolitseva kaasa. Problemaatiliseks osutus aga Katherine'i usutunnistus, sest tegu oli veendunud protestandiga. Ent Lutheri ja mitmete teiste juhtivate protestantide teosed olid riigis endiselt keelu all ning nõnda ähvardas Henry viimast naist samuti vahepeal surm. Siiski otsustas kuningas teda sellest säästa, sest vajas enda kõrvale heasoovlikku ja ustavat inimest.
[[1544]]. aastal võttis Henry ette viimase suure sõjakäigu oma vana vastase François I vastu. Sõlminud uuesti liidu Karl V-ga, tungisid Inglise väed Calais'st lõunasse ning asusid [[Boulogne]]'i piirama. Ehkki kokku lepitud strateegia kohaselt pidid mõlemad väed võimalikult kiiresti Pariisi alla tungima, otsustas Henry tugeva kindluse kõigepealt alistada, et sellest Inglismaale Põhja-Prantsusmaal hea tugipunkt teha. Linna piiramisega läks siiski kauem aega kui ta oli arvanud ning Karl, kes leidis, et üksinda Pariisi peale marssida pole tal mõtet, sõlmis prantslastega taas
Viimastel eluaastatel oli Henry tervis äärmiselt vilets, ta ei suutnud enam ise käia ning lebas enamuse ajast voodis. Siiski püsis ta mõistus teravana ning ta jätkas riigi juhtimist. [[1546]]. aastal pani ta paika riigi täpse pärimiskorra, millega tema surma järel pidi troon minema Edwardile, seejärel Maryle ning lõpuks Elizabethile. Juhuks, kui neil järglasi ei ole, pidi Inglismaa troon minema Henry õe Margareti järglastele ([[Stuartite dünastia]]le).
| |||