Redaktsioon: 29. oktoober 2010, kell 14:01 redigeeri Metsavend (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 127 286 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. märts 2011, kell 18:31 redigeeri eemalda Ragged~etwiki (arutelu \| kaastöö) 5 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
22. rida: Elanike arv oli 321 (01.09.2006). Kivi-Vigala külaga on liidetud lõuna poole jääv Naravere küla (1420 - Narbeke). Kivi-Vigala mõis kandis algul nime Gross-Fickel, hiljem Stein-Fickel. Alevik hakkas kiriku ümber kujunema 19. ja 20. sajandi vahetusel. Kivi-Vigala vanim ehitis Vigala kirik on ehitatud esialgsel kujul 14. sajandi esimesel poolel ühelöövilise gooti stiilis kirikuna. Sellest ajast on säilinud aga ainult ehitise kooriosa, kuna pikihoone ja torn on pärit hilisemast ajast. 1933. a. ehitatud Vigala kiriku torn (arh. Alar Kotli) oli ühtlasi mälestusmärk neile kihelkonna meestele, kes langesid 1905. a. revolutsioonis, I maailmasõjas ja Vabadussõjas. Tahvlitel torni seinas on hukkunute nimed, tahvlite kohal konsoolidel seisavad graniitskulptuurid "Sõdur" ja "Talumees" (raiunud R. Hammer-Vasser mehaanilisel menetlusel). Kõrgel kiriku ukse kohal asub Vabadusrist. Torn ennistati algsel kujul mais 1988, esimesena Eesti vabadussambaist. Enge jõe põhjakaldal kirikust idas asub Vigala kalmistu. Kiriku lähemas ümbruses on mõned keskaegsed kiviristid. Kalmistule on maetud kirjanik ja ajakirjanik Mihkel Aitsam, 1905. a. revolutsiooni ohvrid Bernhard Laipmann ja Tõnis Ervin, folklorist M. J. Eiseni ja helilooja Veljo Tormise vanemad. Vigala linnus (asub kirikust läänes) ehitati jõe paremkaldale aastail 1420-40. Koos Velise ja Kasti linnuse ning Koluvere lossiga kuulus ta Lääne-Eesti keskaegsesse kindlustustesüsteemi. Vigala kants sai tugevasti kannatada Liivi sõjas 1560. a., kuid ehitati uuesti üles. Lõplikult hävis ta 1581. a. Linnuse mõõtmed olid 24 x 21 m, müüride paksus ulatus 4 meetrini. Linnust kaitses kolmest küljest jõgi, neljandast küljest vallikraav. Vigala linnuses suri "viimane Liivimaa rüütel" Caspar v. Oldenbockum, üks ordumeister Kettleri paremaid väepealikuid, kes oli Sipas saanud rootslaste kahurikuulist raskesti haavata. Lossi külje all asus Kivi-Vigala vanim, Tzelgerue veski, mida esmakordselt mainitakse 1420. a. ja mis töötas veel 1663. a. Kivi-Vigalast 6 km kaugusel Poti Silla maanteed loode suunas asub Kesk-Vigala, noorim kolmest Vigalast. Kesk-Vigala nimi võeti kasututele 1877. a., kui siia, Vigala valla keskossa, püstitati vallamaja. Kirj.: Paidla, A. Raplamaa / Siin- ja sealpool maanteed. Tln., 1991. Andmed pärinevad - http://www.eestigiid.ee/?CatID=289&ItemID=2703 == Ajalugu ==

Kivi-Vigala: erinevus redaktsioonide vahel