Raivo Vare (kunstnik): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Yvare (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Yvare (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
10. rida:
Raivo Vare on oma töödega esinenud vabariiklikel ja Tartu kunstnike näitustel perioodil 1952-1957. Tema personaalnäitus toimus 1958. aastal (märts-mai) Eesti Põllumajanduse Akadeemia ruumides. Personaalnäitusel Kambja sovhoosi klubis novembris 1961.a. oli eksponeeritud 70 maali.
 
Vabakutselise kunstnikuna maalis Raivo Vare loodust ja lilli väga mitmes Eestimaa paigas - Kuremaal, Luual, Jõgeva Sordiaretusjaamas, Adaveres, Vändras, Kambjas, Läänemaal, Lahemaal, Saaremaal, Kihnus, Pühajärvel jm. Tuntud on tema kaks suuremat metsamaali - "Järvselja kuusik" (100x150) ja "Luua park" (61x88). Neli suuremõõtmelist maali on valminud Kalevipoja teemadel, näiteks "Kalevipoeg kündmas" (90x130), "Hundid Kalevipoja hobust murdmas" 91x130), "Kalevipoja kättemaks huntidele" (100x165) ja "Sõit Sädemete saarele" (90x130). Kunstnikuna tegi ta dekoratiivtöid Sanitaarharidusmajale, Tartu Maaparandusmajale, 1960/61 maalis Tartu Autoremonditehase klubi jaoks 3 suurt õlimaali ja tegi Eesti Mullastiku muuseumile 14 õlimaali mullastiku valdkondade kohta.
 
1958. aastal abiellus Raivo Vare Liilia Uiboga (s. 1920), kes töötas Kambja sovhoosis peazootehnikuna (lõpetas Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna 1948. a.). 1959. aastal sündis Varede perekonda tütar Ülle (perekonnanimi peale abiellumist Algma), kellele isa õpetas maalimist.