{{See artikkel| räägib saarest; laeva kohta vaata artiklit [[Muhumaa (laev)]]}}
{{Saar
| Vapp = [[Pilt:muhu2.png|thumb|Muhu lipp]]
| Lipp = [[Pilt:muhul.png|thumb|Muhu lipp]]
| Logo = [[Pilt:header.logo.gif|thumb|Muhu-saar kus aeg puhkab]]]]
| Nimi = Muhu
| Pilt = Muhu.jpg
| Pildiallkiri = Muhu saar
| Pindala = Muhu saar koos ümbritsevate laidudega - 206 km²
| Rahvaarv = 1697 (19.aprill 2010. a, statistikaameti andmed)
| Asulad = Liiva küla, 203 elanikku (1.jaanuar 2008. a, rahvastikuregistri andmed)
| Sadam = [[Kuivastu sadam]]
| Tuletorn =
| Saare esmamainimine =
| Inimasustuse algus = 2500 eKr
| Koordinaadid = {{Koord dms|58|35|00|N|23|10|00|E}}
| Asendikaardi pilt = EE Muhu.PNG
}}
'''Muhu''' on [[saar]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]]. Ta on suuruselt kolmas saar [[Eesti]]s.
Muhu saar kuulub koos teda ümbritsevate [[laid]]udega [[Muhu vald|Muhu valla]] koosseisu.
[[Saaremaa|Saaremaaga]] ühendab Muhu saart üle [[Väike väin|Väikese väina]] kulgev [[Tamm (rajatis)|tamm]] – [[Väikese väina tamm]]. Muhu ja mandri vahel liiguvad [[parvlaev]]ad, kuid [[talv]]el võib üle [[Suur väin|Suure väina]] viia ka [[jäätee]].
Suuremad laiud Muhu kõrval on [[Kõinastu laid]], [[Kesselaid]], [[Suurlaid]], [[Viirelaid]] ja [[Võilaid]].
==Loodus==
Muhu saar on suur kaljuvoor. Aluspõhi koosneb valdavalt Jaagarahu lademe dolomiidist, põhjarannikul avaneb Jaani lademe dolomiitmergel. Aluspõhjalised lavad ja kõrgendikud küünivad kuni 25 m üle merepinna. Taimkatet ilmestavad lootaimekooslused, rohkesti esineb põõsastikke, eelkõige kadastikke, vähem sarapikke. Leidub lagedaid looniite, suhteliselt vähe on säilinud loometsi. Saare metsasus on umbes 31%.
Muhu põhjaosas asuvad [[Seanina]] (saare põhjatipp) ja [[Tammiski nukk]] (loodetipp). Nende vahele jääb väiksem [[Lepanina (Muhu)|Lepanina]]. Kõinastu laiu poole eendub [[Sääreots]], mis madala veetaseme korral jätkub [[Kõinastu lee]]na. Kesselaiu vastas asub [[Püssinina]]. Muhu lõunatipp asub [[Ahenda poolsaar]]el Suurlaiu juures. Teised neemed on [[Vanasillanukk]], [[Luutsenukk]], [[Villema nina]], [[Paljaslao nukk]], [[Koeranina]], [[Adjanina]], [[Üllissaare nina]], [[Kalama nina]].
==Ajalugu==
Muhu saare kujunemine algas 440 miljonit aastat tagasi [[korallkalju]]de kerkimise tulemusena.
Esimesed inimesed asusid siia elama 2500 aastat eKr.
[[Muinasaeg|Muinasajal]] kuulus saar arvatavasti [[eestlased|eestlastele]].
[[13. sajand]]i alguses vallutasid Muhu saare mandrilt üle jää tulnud ristirüütlid. Kuni [[16. sajand]]i keskpaigani kuulus saar [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonnale]]. Liivi sõja alguses kuulus saar koos teiste endiste piiskopkonna aladega [[Taani]]le. Pärast [[Liivi sõda]] jäi saar [[Rootsi]] võimu alla, pärast [[Põhjasõda]] aga [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigile]].
[[1918]]. aastast kuulub saar [[Eesti]] Vabariigile. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal ja selle järel on olnud [[okupatsioon|okupeeritud]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt. Lühikest aega Teise maailmasõja ajal oli ka [[Natsi-Saksamaa]] võimu all. Aastal [[1991]] okupatsioon lõppes.