Eesti taasiseseisvumine: erinevus redaktsioonide vahel

AlgseltAlgul olid iseseisvumishääletuse vastu kuus [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond|kristlikku demokraati]], keda juhtisid [[Mart Laar]] ja [[Illar Hallaste]], ning 14 sõltumatut demokraati, kelle seas olid ka [[Jaak Allik]], [[Indrek Toome]] ja [[Mikk Titma]]. Hiljem otsustasid neist mõned poolt hääletada. Tagantjärgi on Ülemnõukogu ja [[Eesti Kongress]]i ühisele otsusele jõudmist nimetatud oluliseks sündmuseks. <ref>[http://www.postimees.ee/?id=302089 Parek: 20. august on eneseületamise päev] 2010</ref>, <ref>[http://www.postimees.ee/?id=302093 Ilmar Raagi jaoks tähistab 20. august erimeelsuste unustamist]. 2010</ref>

Kuna 1991. aasta "Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest" põhineb Eesti riiklikul järjepidevusel, on selles tähenduses peetud korrektsemaks sõnastust "Eesti iseseisvuse taastamine". "Taasiseseisvumine" ei ole nii täpne, sest nimetatud otsuse sõnastuse kohaselt otsustas Ülemnõukogu "[k]innitadakinnitada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust", mis eeldab, et riiklikul järjekestvusel rajanev iseseisvus ei olnud vahepeal lakanud. Samal põhjusel ei peeta korrektseks kõnelda Eesti kontekstis "Esimesest vabariigist" ja "Teisest vabariigist", mida Prantsuse analoogia põhjal on mõnikord tehtud.