Üliõpilasselts Liivika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
53. rida:
 
 
Sügisel 1928 oli seltsis 42 tegevliiget, 24 noorliiget, 12 välisliiget (ajutiselt ülikoolis õpingud katkestanud seltsiliige) ja 39 vilistlast – kokku 117 liiget. 1934. aaastalaastal oli seltsi 25. aastapäevaks tegevliikmeid 51, noorliikmeid 28, välisliikmeid 16 ja vilistlasi 100; liiviklasi kokku oli siis kokku 195. Liikmeskonna juurdekasv oli kuue aasta jooksul peaaegu kahekordne. Seltsi 30. aastapäevaks oli tegevliikmeid 100, noorliikmeid 41, välisliikmeid 26 ja vilistlasi 150 – kokku 317, mis annab sellel ajavahemikul juurdekasvuks 122. Liikmeskonnast oli kõige enam (kokku üle kolme neljandiku) majandus-, põllumajandus- ja õigusteaduse üliõpilasi.
Seoses Tartu Ülikooli tehnikateaduskonna üleviimisega 1936. a TallinnasseTallinna ja seal tehnikaülikooli loomisega asutati ka ÜS Liivika Tallinna koondis. Sügisel 1936 alustas, õigemini küll jätkas seal õpinguid üheksa liiviklast. Tallinna koondise liikmeskond kasvas hoogsalt: 1936 – 10 liiget, 1937 – 17, 1938 – 32 ja kevadeks 1940 – 39 (27 tegev-, 7 noor- ja 5 välisliiget). Seoses õppetempo kasvuga ülikoolis kasvas vilistlaskogu 1939. a 25 liikme võrra. Enne seltsi vägivaldset sulgemist oli liiviklasi kokku 333, neist vilistlasi 174, üliõpilasi 159. Langes ka keskmine vanus, mis ei ulatunud enam üle 24 aasta.
 
Seoses Tartu Ülikooli tehnikateaduskonna üleviimisega 1936. a Tallinnasse ja seal tehnikaülikooli loomisega asutati ka ÜS Liivika Tallinna koondis. Sügisel 1936 alustas, õigemini küll jätkas seal õpinguid üheksa liiviklast. Tallinna koondise liikmeskond kasvas hoogsalt: 1936 – 10 liiget, 1937 – 17, 1938 – 32 ja kevadeks 1940 – 39 (27 tegev-, 7 noor- ja 5 välisliiget).
Seoses õppetempo kasvuga ülikoolis kasvas vilistlaskogu 1939. a 25 liikme võrra. Enne seltsi vägivaldset sulgemist oli liiviklasi kokku 333, neist vilistlasi 174, üliõpilasi 159. Langes ka keskmine vanus, mis ei ulatunud enam üle 24 aasta.
 
Teiste akadeemiliste organisatsioonide seas torkasid seltsi elus silma mitmed erijooned. Siin pooldati tugevat distsipliini („kohusetunne kasvagu, et sundus võiks kaduda“), loobuti kindlalt alkohoolsetealkoholijookide jookidevägijookide tarvitamisest ja kaardimängust seltsi ruumes. Populaarseks kujunesid sport, male, laul, muusika, referaadid ja vaidlusõhtud. Just viimased on olnud puhastustuleks, kus on kujunenud liiviklaste tõekspidamised. Alustati ka seltsi sisealbumite üllitamist. Siin rakendati noorte toetust, kelle seast valiti igal aastal toimkond, kes pidi näitama oskusi ja leidlikkust albumi toimetamisel. Sellest kujunes traditsioon janing nii õnnestus välja anda 17 numbrit. Peaaegu iga nädal anti välja ka humoorikas toonishumoorikat seinalehte, mis kajastas aktuaalseidpäevakajalisi teemasid.
Populaarseks said tavaliselt juuli algul peetavad suvepäevad, millel nii kaasvõitlejad kui ka vilistlased meeleldi arvukalt osalesid. Kahe päeva jooksul kuulati huvitavaid ettekandeid, õhtuse lõkke ümber tekkisid elavad vestlusringid.
 
Populaarseks said tavaliselt juuli algul peetavad suvepäevad, millel nii kaasvõitlejad kui ka vilistlased meeleldi arvukalt osalesid. Kahe päeva jooksul kuulati huvitavaid ettekandeid, õhtuse lõkke ümber tekkisid elavad vestlusringid.
 
1926. a elavnes seltsis märgatavalt sportlik tegevus: mängiti võrk- ja korvpalli, tegeldi kergejõustikuga. Populaarsetel Tartu Ülikooli võrk- ja korvpalli esivõistlustel osaleti esimest korda 1927. a. 1935. a võideti meistritiitel korvpalliskorv- ja võrkpallis, 1936. a tuli Liivika meeskond meistriks korvpalliskorvpallimeistriks ning kordas meistritiitlivõitutiitlivõitu ka 1937. a peaaegu samas koosseisus. 1938. aastal tuli Liivika Tallinna koondis Tallinna üliõpilaskonna meistrikstaas korvpalliskorvpallimeistriks. 1939. aastal võideti Tartu Ülikooli võrkpalli meistritiitel. Kevadsemestril 1934 võideti üliõpilasorganisatsioonidevahelisedüliõpilasorganisatsioonide malevõistlused. Malemängu harrastamisel innustas liiviklasi kindlasti ka asjaolu, et seltsi ridadesse kuulus suurmeister Paul Keres.
SeltsieluSeltsiühenduste institutsionaliseerimisegaloomisega kerkis taas päevakorda liikmeskonda rohkem siduva sümboolika küsimus. Kuulutati välja organisatsiooni sõrmuse idee konkurssvõistlus, mille võitis Leo Laur. Tema pitsatsõrmuse projektis oli kogu seltsi iseloomustav sümboolika tabavalt ühendatud: leopard kuldse laine kohal ja tammelehtedega L-täht selle all. Sõrmuse ringile on paigutatud seltsi vilistlase Juhan Kuke formuleeritudsõnastatud Liivika moto ''ex solo ad solem soli patriae'' (vabas tõlkes: maa pinnalt päikese poole ainsa isamaa hüvanguks). ÜS Liivika liikmed kannavad pidulikel sündmusilsündmustel (seltsi aastapäeval, suvepäevadel, kevadpidustuste ajal 1. mail ja teistel kogunemistel) üliõpilase valget üldmütsi.
 
Seltsielu institutsionaliseerimisega kerkis taas päevakorda liikmeskonda rohkem siduva sümboolika küsimus. Kuulutati välja organisatsiooni sõrmuse idee konkurss, mille võitis Leo Laur. Tema pitsatsõrmuse projektis oli kogu seltsi iseloomustav sümboolika tabavalt ühendatud: leopard kuldse laine kohal ja tammelehtedega L-täht selle all. Sõrmuse ringile on paigutatud seltsi vilistlase Juhan Kuke formuleeritud Liivika moto ''ex solo ad solem soli patriae'' (vabas tõlkes: maa pinnalt päikese poole ainsa isamaa hüvanguks). ÜS Liivika liikmed kannavad pidulikel sündmusil (seltsi aastapäeval, suvepäevadel, kevadpidustuste ajal 1. mail ja teistel kogunemistel) üliõpilase valget üldmütsi.
 
Pärast 1934. aaastaaasta 12. märtsi sündmusi (vapside vahistamistvahistamine ja Riigikoguriigikogu laialisaatmistlaialisaatmmine) tekkis üliõpilaskonnas erimeelsusi. Seltside esindajad võitlesid ülikooli autonoomia (rektori valimine, õppejõudude kinnitamine, eelarve kulutuste määratlemine jm) eest, samal ajal kui enamusenamik korporatsioone läks kaasa valitsuse ettekirjutussüsteemiga.
Robert Tasso, kes oli 1934. aastal ÜS Liivika esimees, samal ajal kaühtlasi pikka aega Eesti Üliõpilaskonna Edustuse esimees ning Soome, Eesti, Läti ja Leedu (SELL) Üliõpilasliidu president, on hästi kokku võtnud tollase üliõpilaskonna demokraatliku organiseerumise põhiolemuse: “Nüüdisajal pole organisatsioonide ülesandeks viljelda üksnes lõbusat üliõpilaselu, vaid esikoha tegevuses pälvivad liikmeskonna kasvatusküsimused. Tuleb pöörata tähelepanu liikmeskonna individuaalsele väljaarendamisele tugevaks ning teovõimeliseks isiksuseks, kuid samaaegselt peab organisatsioon suutma täita temale langevaid ülesandeid ühiskondliku kasvatuse tegurina. Noored, kellele on antud kasutada suur aare akadeemilise hariduse näol, ei võlgne tänu mitte ainult enda lähedasile, vaid samavõrd kogu eesti rahvale. Saadud hüved kohustavad ja akadeemiline kodanik on see, kes suudab teadlikuna ja vastutavana, tarbekorral ka juhtivalt osaleda meie ühiskondliku ja riikliku elu korraldusküsimuste lahendamisel.“
 
ÜS Liivika liikmeskonna täiendamisel oli aluseks võetud põhimõte, et kutsutud on paljud, ent vastu võetakse vähesed. Arvulise suuruseArvukuse asemel oli eesmärgiks vaimne suurus.
Robert Tasso, kes oli 1934. aastal ÜS Liivika esimees, samal ajal ka pikka aega Eesti Üliõpilaskonna Edustuse esimees ning Soome, Eesti, Läti ja Leedu (SELL) Üliõpilasliidu president, on hästi kokku võtnud tollase üliõpilaskonna demokraatliku organiseerumise põhiolemuse: “Nüüdisajal pole organisatsioonide ülesandeks viljelda üksnes lõbusat üliõpilaselu, vaid esikoha tegevuses pälvivad liikmeskonna kasvatusküsimused. Tuleb pöörata tähelepanu liikmeskonna individuaalsele väljaarendamisele tugevaks ning teovõimeliseks isiksuseks, kuid samaaegselt peab organisatsioon suutma täita temale langevaid ülesandeid ühiskondliku kasvatuse tegurina. Noored, kellele on antud kasutada suur aare akadeemilise hariduse näol, ei võlgne tänu mitte ainult enda lähedasile, vaid samavõrd kogu eesti rahvale. Saadud hüved kohustavad ja akadeemiline kodanik on see, kes suudab teadlikuna ja vastutavana, tarbekorral ka juhtivalt osaleda meie ühiskondliku ja riikliku elu korraldusküsimuste lahendamisel.“
Vilistlaskogu esimeheksesimees oli väga pikka aega, 1940. aastani Riigi Põlevkivitööstuse direktor Märt Raud. Samal ajal kasvas vilistlaskogu mõju Eesti majandus- ja kultuurielus. Ülikooli auhinnatööde võitjate rahalise toetamise kõrval alustati mitme suure projekti, nagu ehitusühingu Liivika Kodu ja aktsiaseltsi Liivika Film elluviimist. Kahjuks katkesid need üritused nõukogude okupatsiooni tõttu.
 
ÜS Liivika liikmeskonna täiendamisel oli aluseks võetud põhimõte, et kutsutud on paljud, ent vastu võetakse vähesed. Arvulise suuruse asemel oli eesmärgiks vaimne suurus.
 
Vilistlaskogu esimeheks oli väga pikka aega, 1940. aastani Riigi Põlevkivitööstuse direktor Märt Raud. Samal ajal kasvas vilistlaskogu mõju Eesti majandus- ja kultuurielus. Ülikooli auhinnatööde võitjate rahalise toetamise kõrval alustati mitme suure projekti nagu ehitusühingu Liivika Kodu ja aktsiaseltsi Liivika Film elluviimist. Kahjuks katkesid need üritused nõukogude okupatsiooni tõttu.
 
===ÜS Liivika paguluses===